Mait Talts näituse korraldaja Tallinna Bibliofiilide Klubi koordinaator
Kuni 29. novembrini käesoleval aastal on Tallinnas linna Keskraamatukogu Väike-Õismäe haruraamatukogus (Õismäe tee 115a) eksponeeritud Tallinna Bibliofiilide Klubi raamatunäitus „Erinevate aegade kääbusraamatuid“. Kääbusraamatutena käsitletakse raamatulaadselt köidetud trükiseid, mille mõõtmed jäävad kokkuleppeliselt alla 10 x 10 cm. Sääraste raamatukeste valmistamine on sageli olnud raamatumeistritele väljakutseks.
Väike-Õismäe raamatukogus oleval näitusel eksponeeritud kääbusraamatud pärinevad kõik Tallinna Bibliofiilide Klubi liikmete kogudest. Muuhulgas on väljas ka kõigi aegade pisimad eestikeelsed raamatukesed „NSVL hümn“ (just selle teine trükk 1986, 20 x 28 mm) ja „Euroopa põhiõiguste harta“ (kaanel „Minu põhiõigused Euroopa Liidus“; 25 x 32 mm). Kurioosseimaks eksponaadiks tuleb siiski pidada 2002. aastal välja antud Alar Pikkoraineni 34 x 48 mm formaadis raamatukest „Osaline ladina tähestik. I osa“, milles kui tiitelleht, selle pööre ja impressum kõrvale jätta on ainult üks suur A-täht. Huvipakkuvad on ka kindlasti Nikolai Nekrassovi 150. sünniaastapäeva puhul Venemaal välja antud puidust kaantega kääbusraamat ja Permis 1973. aastal ilmavalgust näinud Kozma Prutkovi kalligraafilises kirjas aforismikogumik, mille juurde kuulub ka luup. Eksponeeritud on ka valik Ungaris, Saksamaal, Prantsusmaal, Leedus ja Poolas trükitud kääbusraamatuid, teiste hulgas ka Edgar Allan Poe, Appolinaire’i ja Leonardo da Vinci kääbusformaadis teosed. Näituse pisimaks raamatuks on sotsialismiaastatel Ungaris välja antud 20 x 24 mm formaadis „Internacionale“.
Paraku kannavad ideoloogilist pitserit ka paljud nõukogude ajal Eestis välja antud kääbusraamatud. Võib-olla oleks juba praegugi aeg võtta nõukogudeaegselt NSVL hümnilt kõigi aegade pisima eestikeelse kääbusraamatu staatus.
Näitusega püüab Tallinna Bibliofiilide Klubi anda omapoolse tagasihoidliku panuse kääbusraamatuharrastuse edendamisse tänapäeva Eestis.
