Kaalul Rüütli tagasivalimise keeld EPL

Kuumad uudised | 17 Sep 2003 | EWR

Kai Kalamees
Poliitikute kava lubab riigipea vaid üheks ametiajaks valida
Riigipea otsevalimise eelnõu vastu on Mõõdukad ja Isamaaliit

Riigipea otsevalimise üle vaidlevatel poliitikutel tuleb otsustada, kas anda president Arnold Rüütlile ja ekspresident Lennart Merile võimalus kandideerida 2006. aasta presidendivalimistel või seada nende tagasivalimiseks sisse piirang.

71 riigikoguliikme algatatud põhiseaduse paranduste järgi valib rahvas järgmise presidendi ametisse kuueks aastaks, kusjuures kedagi ei tohi valida teiseks ametiajaks. “Eestis on olukord, kus kellegi võib täna valida juba kolmandaks ametiajaks,” ütles reformierakondlane Märt Rask eilsel parlamendidebatil Lennart Merile osutades.

Res Publica fraktsiooni esimehe Taavi Veskimägi sõnul tuleb järgmise kolme kuu jooksul üheselt fikseerida, kas ühe ameti- aja piirang hakkab kehtima alates 2006. aastast või laieneb see keeld ka eelmistele presidentidele. Täna on algatajad mõneti erinevatel seisukohtadel, lisas ta.

Osa poliitikuid pole kuluaarides teinud saladust eesmärgist teha võimatuks Arnold Rüütli teistkordne Kadriorgu valimine. Rüütli enda arvates võiks riigipea ametiaeg kesta vähem kui kuus aastat ning säilitada tuleks ka kehtivas põhiseaduses olev tagasivalimise võimalus.

Uus valimiskord pakub Veskimägi väitel tasakaalu. “Odava populaarsuse tagaajamine ei tohi muutuda presidendi eesmärgiks omaette,” lausus ta. “Algatajatel on olnud hirm, et esimene ametiaeg võib kujuneda talle valimiskampaaniaks, et osutuda valituks teiseks ametiajaks.”

Põhiseaduse muudatuste esitajate seas pole Isamaaliidu ja Mõõdukate esindajaid. Mõõdukas Eiki Nestor nimetas populismiks väidet, nagu vähendaks rahva valitud president võõrandumist. “Sellel võõrandatud moel on Eestis valitud kaks presidenti, kes on olnud rahvale lähemal kui ülejäänud poliitikud kokku,” ütles ta.

Isamaaliitlane Andres Herkel märkis aga, et kuna valitsuse tasandil on räägitud presidendi võimupädevuse vähendamisest, tekib küsimus illusoorsest demokraatiast. “See pole demokraatia süvendamine ja rahva kaasamine, kui valitakse keegi, kellest enam väga palju ei sõltu,” lisas Herkel.

Kuigi eelnõu taga on neli erakonda, peetakse Toompeal üsna reaalseks, et erimeelsuste tõttu ei jõua presidendi otsevalimise sätted niipea põhiseadusesse. Sellele ohule osutas keskerakondlane Toomas Alatalu, kelle sõnul pakutakse alternatiive enamasti välja siis, kui tahetakse eelnõu põhja lasta või üle aja venitada.

Kuumad uudised

Where did you buy Estonian black bread ‘must leib’ in Sydney in 1953? (2)