Riiulilt vaatavad vastu pikad tumepunased roosid. Need tõi Mihkel Kadrile nende poja teiseks tähtpäevaks — 6. oktoobril sai väike Markus kahekuuseks. Mihkel ja Kadri on koos olnud juba ligi viis aastat. Mõlemad on ülikoolis lõpusirgel, Mihkel töötab. Kadri oli lahkelt nõus rääkima muutustest oma elus seoses lapse sünniga.

- Millised on Sinu kui noore ema rõõmud ja mured?

Kõige suurem rõõm ja kõige suurem mure on laps ise. Varem olin kuulnud räägitavat, et kui laps kõhu peale pannakse, on see suurim õnnetunne. Just nii see oli - ei olnud enam mingit muud mõtet peale lapse. Sünnitus oli iseenesest kurnav, kuid kui ta mulle sülle anti, hakkasid pisarad suurest rõõmust voolama. Ise olin nagu laip, aga pisarad voolasid.

Siis tulid mured. Laps korra hingas, ja sellega oli kõik. Küsisin paanikas, et miks ta ei hinga ja miks ta ei karju. Nägin, kuidas ta ära viidi. Mõne aja pärast toodi ta tagasi. Mina ei teadnudki, mis seal vahepeal oli toimunud. Siis mulle öeldi, et ööseks viiakse ta lastetuppa, et uurida. Hetkega oli kõik muutunud. Ühel silmapilgul olin võrratult õnnelik, ja äkki - teadmatus, mure.

- Miks laps ei hinganud?

Algul arvati, et midagi oli kopsudes. Hiljem tuli välja, et tal on südames kaks aorti, kaks verd südamest välja viivat veresoont. Mulle öeldi, et see on väga haruldane juhus, arstid ei olnud sellise asjaga varem kokku puutunud. Tartust kutsuti spetsialistid kohale. Uurisid, kas peab kohe opereerima või saab sellega probleemideta elada. Meil Mihkliga oli must masendus peal. Kõik oli selge umbes 10 päeva peale sündi. Tänu arstide kiirele tegutsemisele oli ta toodud kaheminutilisest hingamisseisakust välja. Mingisugune tükk oli hingamisteedel ees olnud, kunstlik hingamine aitas seda eemaldada. Praegu on kõik hästi. Operatsiooni ei pea tegema, tulevikus uuritakse veel.

- Teile oli lapsesaamine kauaaegse soovi täitumine. Ilmselt olite selleks sündmuseks ka materiaalselt ette valmistunud?

Ma olen küllaltki praktiline inimene, loomulikult tuleb kõikvõimalikud soodustused ära kasutada. Väga hea üllatus oli, et linnavalitsus maksab tudengitele 5000 krooni ühekordselt sünnitoetust. Selle sain kätte raseduse ajal. Riigi poolt saab lapse sünni puhul 3750 krooni. Nüüd siis iga kuu 150 krooni lapsetoetust ja 600 krooni ematoetust. Igakuine lapseraha on minu arvates naeruväärselt väike. Hätta me ei jää, vanematepoolne toetus on vajaduse korral olemas. Mihkel on see, kes maksab üüri ja ostab süüa koju. Ema käest saan veidi taskuraha ja tema maksab mu õppemaksu.

- Kas Sa nendesse valimiseelsetesse lubadustesse usud, et igale lapsele 1000 krooni kuus?

See 1000 krooni oleks küll tore. 1000 krooni 150 asemel? Hea oleks seegi, kui nad selle 300 peale tõstaksid, nagu vahepeal räägiti. Aitaks ka, kui riik näiteks lapsehoidja palkamise hüvitaks.

- Kas Sa arvad, et Eestis on hea elada, kas tahad kindlasti siia jääda? Tahaksid tulevikus kodu maal või linnas?

Eestis on hea elada küll. See peaks olema mingi väga mõjuv põhjus, et Eestist ära minna. Ma ei tea, kas ma tulevikus just Tallinnas tahaksin elada. Kui ma noorem olin, tahtsin küll Pärnust Tallinnasse. Nüüd ma mõtlen, et kui peaks elus mingisugune muutus tulema, läheksin kindlasti tagasi oma pere juurde Pärnusse.

- Otsustasid õpingutega sel sügisel jätkata. Kas lapse kõrvalt on võimalik koolis käia?

Neljandal kursusel on küllaltki väike koormus. Päeval, kui loengus olen, hoiab last ämm või sõbranna. Ükski tasuline lapsehoidja nii väikest ei võta. Öeldakse, et tulge siis, kui ta pooleaastaseks saab.

- Kas mees ka aitab lapse kantseldamisel?

Aitab küll. Kui ta on kodus, annan lapse tema kätte ja ise saan muid asju teha - õpin näiteks. Aga öösel olen muidugi mina see, kes vajadusel üles ärkab.

- Karjäär ja/või lapsed? Millised plaanid tulevikuks on?

Teist last tahaksin küll, kuid mitte veel. Võib-olla 10 aasta pärast. Kolm last võiks olla. Tahaksin kooli ära lõpetada ja tööd teha. Kindlasti on ka laste kõrvalt võimalik karjääri teha. Samas olen kuulnud, et näiteks mõnes kohas küsitakse kohe, et kas teil on plaanis lähema 5 aasta jooksul last saada. Kui on, siis on see tihti määrav miinus.

Kui ma last ootasin, siis ikka vahepeal mõtlesin, et kas ma tegin nüüd õige otsuse, kuna tahtsin kindlasti koolis edasi käia. Nüüd võin öelda, et ma saan üpris hästi hakkama. Rütm on juba käes ja sisse harjunud. Ma olen aktiivne inimene ja vaimu on vaja värskendada, seda saan ma koolist just parajalt. Usun, et mehele meeldib ka rohkem, kui naisel on omad tegemised ja ta ei kontrolli ainult, et kus sa oled ja millal tuled.

hetamm@hot.ee

Märkmed: