Toronto eestlaste, aga ka laiema kunstipubliku jaoks on kunstniku avastajaks ja „maaletoojaks“ Alar Karuks. Tutvus sõlmus interneti vahendusel, kus meeste ühine muusikahuvi kokkuviijaks sai. Peab tunnistama, et see oli väärt tutvus. Oleme oma keskustes suhteliselt harva tutvustanud kunstnikke väljastpoolt rahvuslikku keskkonda. Petta me pole saanud.
Näitusel on esitatud 31 õlimaali, lisaks veel arvestatav kogu raamimata akvarell- ja guashshimaale.
Esimesed ostudki sõlmiti näituse avapäeval, kusjuures „avalöögi“ tegi EKKT nimel organisatsiooni president Mai R. Vomm-Järve.
Muljed? Mitmekesised.
Kõige paremini iseloomustas oma töid kunstnik ise: „Mul on kuus erinevat stiili, kusjuures muudan lähenemisnurka iga viie aasta tagant.“ Väga iseloomulik avaldus. Ja ega see vaataja elu kergeks tee. Eks igamees leiab just parima kontakti talle lähema stiili ja laadiga. Midagi on enam mõistetav, midagi vähem. Siinkirjutaja ei kavatse ona eelistusi maha salata. Need kuuluvad väiksemat ehk keskmist formaati maalidele. Kuna näituse pildid on hoolikalt nummerdatud, siis kasutan töö tiitlit eesti ja inglise keeles koos järjekorranumbriga:
-NÄOD, FACES (4)
-NAINE JA LAPS, WOMAN AND BABY(14)
-NÄGU, FACE (24)
-VALU, PAIN (25)
-NÄGU, FACE (26).
Meeldivat ja maalitehniliselt huvitavat on veelgi.
Mitmete suurt formaati töödega nii head kontakti ei saanud. Põhjusi võib olla mitu: oma kivinenud arusaamad, mõnede motiivide tuttavlikkus, kompositsioonilised lahkarvamused jne. Kes teab?
Näitus on avatud Eesti Majas kuni 15. juunini ja kolib siis üle Tartu College'isse ning võimalik, et näituse ülesehituse muutmine teeb teiseks ka esmamuljed. Nii et „oma silm on kuningas“ printsiipi on igal asjahuvilisel võimalik rakendada.
Karl Gustav on avatud inimene. Intervjuus, mis avaldatud eelmises Eesti Elu numbris, kõneleb ta enesest ja oma töödest rohkelt ja huvitavalt. Näituse avamisel mängis ta kitarri, demonstreeris publikule rikkalikku kogu ajaleheväljalõikeid oma loometeelt. Mõneti kahju, et me ei näinud tema graafilisi lehti, kasvõi neid, millega ta oma kunstnikuelu avalöögi tegi.
Näituse avamisel viibisid EV aupeakonsul ja Rootsi Kuningriigi diplomaadid.
Jah, Karl Gustav (tema kaasa nimi on Sylvia) on mõnus mees ja tema taiesed nauditavad. Muide, minu visandiraamatusse jäi autorilt naljapilt, mis kujutab oma aja maailma vägevaid. Ei ole kitsi, jagan seda pilti Eesti Elu lugejatega.
Ja lõpuks üks tõdemus Karl Gustav Thulin'ilt: „Kunstiteost looma hakates püüan näha noore inimese silmadega. Motiivid nopin elust ja kogemustest. Võtan midagi noorpõlvest ja midagi eilenähtust. Ei oska kunagi ette ütelda, mida homme maalin. Maalin ja olen õnnelik.“
Mida ühele õnnelikule inimesele soovida? Lähinädalateks vast häid kontakte Toronto kunstihuvilistega. Ja edaspidiseks — jää õnnelikuks!