August Pärl on Järvamaa ja kogu Eesti kultuuriellu jätnud sügava jälje. Tema peamiseks teeneks on maakultuuri edendamine sügaval nõukogude ajal niisugusel moel, et eestlane sai tulla väljastpoolt „punasesse” rahvamajja kui peaaegu sinimustvalgesse koju. Kogu elu töötas August Pärl Järvamaal Kabala rahvamajas, tõi kohaliku näiteringiga Tallinnast ülevaatustelt esimesi kohti ja lõi läbi suurte raskuste Kabala Laulupäeva traditsiooni.
Punased olid Kabala mõisaparki laulukaare ehitamise vastu nii kõvasti, et kui poleks tegemist olnud kangekaelse August Pärliga, polekski laulukaart Kabalasse kunagi ehitatud ja uhket traditsiooni sündinud. Vaenlased said aru, et ühislaulmises peitub hirmuäratav rahvuslik jõud. Samuti on Pärli teeneks puhkpilliorkestrite järjele aitamine. Näiteks peetakse Türil juba mitmendat aastat puhkpillipäeva. Lõuna-Järvamaa puhkpilliorkestri juht Ants Oidekivi ütleb, et Järvamaal on sellele kultuuriharule aluse pannud just August Pärl, kes nüüd kuulab orkestreid juba taevastes saalides. Oidekivi juttu peab tõena võtma. Kuidas sa ikka ei usu meest, kelle juhatusel võideti tänavu Tallinnas Estonia kontserdisaalis Eesti puhkpilliorkestrite turniiril kolmas koht.
Pärli kunagine töö kannab siiani vilja, mis näitab, et tema antud tõuge pidi tulema kogu südamest ja hingest. Kõik, mida tehakse südamega, jääb kauaks kestma. See on üldtuntud elureegel.
Esimesel Pärlipäeva õhtul toimus klassikalise muusika kontsert „Oleme tuules helisevad kuljused” Kabala mõisa saalis. Esinejad olid soliidsed, Euroopas laiemaltki tuntud: pianist Heli Jakobson, dzhässpianist Belgiast Yves Robyns, viiulikunstnik Raeli Florea ja metsosopran Kadri Tegelmann. Imeilusat muusikat sai nautida üle tunni, aplaus oli tormiline. Maal elades võis jälle kord tunda, et tänapäeval ei ole nn kõrgkunst elavana enam kellelegi kättesaamatu.
Järgmisel päeval toimus Kabala rahvamajas ürituse peakontsert. Esinesid segaansamblid lähemalt ja kaugemalt, loeti luulet, mälestati August Pärli ehk „Kutti” nagu oli ta hüüdnimi eluajal, ning kõige lõpuks astus lavale tõsine üllatusesineja, August Pärli asutatud vana või õigemini verinoor puhkpilliorkester, mis elustati just Pärlipäevadeks. Kõik need orkestrandid alustasid oma muusikuteed kunagi Kuti käe all...
Heldur Saade juhtimisel anti rahvale tore jõulukontsert. Tekkis tunne, otsekui istunuks härra Pärl ise ka saalis ja aplodeerinuks rõõmsasti publikuga kaasa. Ja mis viga rahvamajas nüüd ollagi, kui terve hoone on lõpuks järkjärguliselt uueks renoveeritud. Kõik särab, on valge ja avar – isetegevuslaste unistus on täitunud.
Peale kontserti jäädi saali kaetud külmlaua juurde veel kauaks jutlema ja Kutti meenutama. Üks või teine leidis ikka ja jälle mõne huvitava või lõbusa loo, mis kunagi seoses rahvamaja tegevusega juhtunud. Esile toodi ka mõni päris ohtlik juhtum, kus August Pärl oma rahva õiguste eest seisis ja terava keelega punastele koha kätte näitas. Eks seetõttu tuli tal ka kohvil käia. Küll võeti preemiaid ära, küll pigistati rahvamaja varustuse osas. Kutt jäi lõpuks ikkagi alati peale!
Küsisin Kabala rahvamaja juhatajalt Mare Viiraselt, missuguste mõtetega nõu pidama istuti, miks oli vaja Pärlipäevade traditsiooni alustada. Mare Viiras luges mulle näppe kõverdades peapõhjused vurinal ette:
• Tähistada ühe väga tähelepanuväärse kohaliku kultuuriinimese August Pärli sünniaastapäeva. Sel aastal 25. detsembril oleks „Kutt” saanud 83-aastaseks.
• Meenutada ja tänada neid inimesi, kes aktiivselt on osalenud nii koorides, orkestris, tantsurühmades jne.
• Tutvustada ja teadvustada laiemalt ilusat värskelt renoveeritud Kabala mõisakompleksi ja kohalikku rahvamaja esteetilise ja hea akustikaga kontserdipaigana.
• Tuua Kabalasse traditsiooniliste suvelaulupidude kõrvale ka traditsiooniline aastalõpukontsert, mis toimuks kas mõisa või rahvamaja saalis ja oleks „pärl” nii kuulajatele kui interpreetidele.