Niisugune pilt võiks Eesti taluõuedel sagedamini avaneda.
Foto: J. Dalberg
Foto: J. Dalberg
Paljud võivad reguleerimist endale lubada nagu tahavad, eriti siis, kui majas või korteris on ahjuküte. Kahjuks osutub aga sageli temperatuuri reguleerimine kortermajas vaheventiilide ja soojusregulaatorite puudumise tõttu võimatuks. Palavuse puhul aitab akna avamine; kui on liiga jahe, tuleb elektripuhuriga kaasa aidata. Esimesel juhul kannatab mõttetu soojakao tõttu terve majaühistu, teisel juhul peab inimene täiesti asjatult soojaarvele juurde maksma. Meie kliimas peab igaüks aru saama, kui oluline roll on soojakadude vähendamisel. Tuleb üles leida iga üleliigne pragu või auguke ja see kinni toppida. Eesti hoonetest on valdav enamus energeetiliselt ebaefektiivsed ning elamute keskmine soojatarbimine aastas on 200-400 kWh/ruutmeetri kohta, analoogse kliimaga arenenud tööstusriikides aga 150-230 kWh/m2. Seega maksavad Eesti hooneomanikud küttekulude eest reeglina 40-45% rohkem kui mujal Euroopas. See lööb valusalt korteri- ja hooneomanike rahakoti pihta.
Sageli on vahendid piiratud ja kogu hoonet renoveerida pole võimalik. Selleks, et teada saada, millised hoone osad vajavad enim remonti, tuleb kasuks energia-audit, mis lisaks tehnilisele olukorrale pakub ka iga renoveerimise meetme maksumuse, saavutatava energiasäästu ning selle tasuvusaja. Euroopa Liidus pööratakse energiasäästule suurt tähelepanu ja eraldi väljatöötatud direktiiv (2002/91/EC of the European Parliament and of the Council of 16 December, 2002 on the energy performance of buildings) nõuab energiasäästu meetmete igakülgset rakendamist. Eesti energiasäästu reguleerivad lisaks eelmainitud direktiivile Kütuse- ja Energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava (RT I, 1998,19,295) ja Energiasäästu sihtprogramm.
Probleemiks on, et inimesed ei taha säästvat kütmist Eestis kuidagi omaks võtta. On harjutud kütma õli, elektri, puude või kivisöega, ehkki juba ammu on olemas nii soojuspumbad, maaküte kui ka päikese- ja tuuleenergia. Näiteks kahetoalise korteri kütmiseks maksaks õhk-õhk tüüpi soojuspumba paigaldamine umbes 21.000 krooni. Tasuvusajaks on arvestuslikult 3 aastat, tööeaks 25 aastat. Järelikult toodab niisugune hooldusvaba aparaat 15-20 aastat kasumit. Eramajad võivad elektri saamiseks paigaldada võimsaid tuulegeneraatoreid, millest saadava energiaga saab ka kütta. Maal kohtab aina kallemaid autosid, aga ühe hea auto hinnast saaks soetada kaks 5 kw tuulegeneraatorit, millel on kaasas täislahendused. Generaator Fortis Montana maksab Eestis näiteks 237.000 krooni. Pane täiskomplekt üles ja ela nagu kuninga kass kõigist teistest energiaallikatest sõltumata. 5-meetrine pöörlev laba ei tee kellelegi häda ja polegi maastikus nii kole. Metsatuka taga ei hakka 18-meetrine mast silmagi, ei ulatu üle puude. Lindude hukkumisi põhjustavad ikkagi hiigelgeneraatorite pargid. Ka päikeseenergia kasutamine pole tänapäeval utoopia. Kogu majapidamises vajalik elekter on võimalik kätte saada üsna odavalt, sest kaasaegne kodutehnika ja valgustus võtavad üha vähem voolu. Elektri pealt kokku hoitud raha võib siis kasutada kütmiseks.
Kütmine on kõige rohkem vahendeid nõudev olmeküsimus. Seepärast tuleb täna kulutada kokkuhoiule – nii kummaline, kui see väljend ka pole –, et saada paljude aastate jooksul mitu korda suurem kasum kui kokkuhoidmisele kulutatud raha ja vaev. Kasvõi korralik maja soojustamine annab kütmises kokkuhoidu aastas 30 kuni 40%, ja need on ju ilusad numbrid! Olgem siis tublid kokkuhoidjad!
