Kahe jalaga keset küla: Lookas jõululauad

Kahe jalaga keset küla: Lookas jõululauad (2)

Eestlased Eestis | 15 Dec 2006 | Jaanus DalbergEWR

Jõululaud ilma lihata ja morsikokteiliga. Foto: J. Dalberg - pics/2006/14889_7.jpg — Jõululaud ilma lihata ja morsikokteiliga.
Foto: J. Dalberg

Eestlasele pole uudiseks, et pidusid ja tähtpäevi peetakse rikkaliku toidulauaga. Kommunistliku korra ajal polnud poodidest midagi saada, ometi peeti pidusid lausa „lookas“ laudadega. Defitsiidiajastul aitasid perenaisi muidugi esmajärjekorras isiklikud abimajandid: aiamaalapp või seapõrsas. Maal oligi selles mõttes kergem. Individuaal-loomapidamine oli üleliidulise toitlusprogrammi raames peaaegu soositud, seetõttu oli liha, mune ja võid ning neist valmistatud hõrgutisi alati lauale panna.

Praeguse kaubakülluse ajal on nendele minevikuaegadele raske muigamata mõelda. Aga noh, eks ajab ikka naerma küll, kui n-ö „arenenud riik, maailma võimsaim” pidi oma rahvaste toitmiseks mitmeid programme välja kuulutama. Oli ju ometi 20. sajandi lõpuveerand, mujal arenenud tööstusriikides ehk „kapitalistlikel pursuidel” jagus toitu küllaga, jäi ülegi, meie aga lootsime apelsine saada ainult valimiste päeval, kell kuus hommikul. Absurd.

Kuigi advendiaeg on vaikne, järelemõtlik aeg, käib terve detsembrikuu hea ja parema söömine täie hooga, nagu oleks tulemas Kristuse sünni pühade asemel maailmalõpp. Meditsiinistatistika näitab, et just jaanuarikuus, kui suured pühad ja aastavahetus möödas, haigestuvad inimesed massiliselt viirus- ja külmetushaigustesse. See on söömisliialduste tulemus. Seedeorganid jahvatavad terve kuu ilma puhkuseta – ja kuhjuvadki mürgid. Viimastel aastatel on Eestis olnud selliseid arutuid ülesöömise juhtumeid, kus tuleb kohale kutsuda kiirabi. Kui vaadata, mis praegugi kauplustes toimub, võib arvata, et käesolev „hooaeg” pole erand. Topeltkilekottides veetakse koju ahjupraade, ahjusinke, õlut ja viina. Mul on häbi, et inimesed on kaubanduse pimedad ohvrid ja lähevad odava reklaamikampaaniaga kaasa. Enam ei tähenda jõulud Jeesuslapse sündi, vaid meeletut ostmist, ahmimist, söömist ja joomist.

Mul on väike klaasifirma, juba aastaid valmistan igaks advendiajaks teatud koguse ingleid, mida aknale riputada. Aastate lõikes on inglikeste ostmine tunduvalt vähenenud, kuna näiteks Rakvere Lihakombinaat saab oma põhilise käibe jaani- ja jõuluajal. Millal inimene peaks veel inglitele mõtlema — advendiaeg on selleks ju kõige sobivam! Või enam ei ole?

Advendiajal tuleks süüa äärmiselt tagasihoidlikult. Teatavasti on inimkeha nagu tehas. Kui tootmisliini jääkidest ei puhastata, kiilub see lõpuks kinni ja tootmine lakkab. Inimorganismiga on sama lugu. Imelik, et kogu oma kõrge hariduse juures me seda ei taipa. Ometi on see ju nii lihtne! Andke seedimisele puhkust, siis taastuvad silmade sära, immuunsüsteem, normaalne kehakaal, selge vaim ja õige mõtlemine. Kui õige mõtlemine taastub, siis meenub ka Jumal. Peske aken puhtaks ja te avastate, et selle taga on maailm. Täissöönud inimene näeb peamiselt halba – seal tapeti, hinnad tõusevad... Nad ei taju maailma adekvaatselt, maailm on sama jämedakoeline ja raskepärane nagu nende keha ja mõtlemine. Enamus suuri teadlasi, kirjanikke, kunstnikke ja heliloojaid on saledad; nad unustavad oma alaga tegeldes söögikorrad hoopiski, paastuvad n-ö enese teadmata. Enamasti elavad nad kõrge eani. Õgardlus ja prassimine ei vii Jumala juurde, liha asemel nautige imeilusat jõulumuusikat; varahommikust tõusmist ja mõtisklemist maailma olemuse üle. Lööge lahti Uus Testament, lugege vastavaid kirjakohti ja te näete, kuidas maailm teie jaoks avardub. Ärge koormake lauda ja ennast toidukuhjadega, vaid mõelge hoopis, kust see kõik tuleb, mille arvelt ja missuguse vaevaga. Võtke oma leiba advendi- ja jõuluajal suurema hardusega kui iial varem, ning te saate söönuks palju vähemast kui harilikult. Te avastate uue maailma, uue iseenda ja uued lähedased. Nagu ma eespool ütlesin – peske oma aken puhtaks, selle taga on imekaunis maailm. Rahulikke saabuvaid jõule!

Jaanus Dalberg, glassstudio@hot.ee

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.

autor27 Dec 2006 20:26

Shoti tartani mustriga laudlina, ostetud Viljandimaal Tõlli tallu 2004 Kodu Anttilast, hind 127 krooni umbes. Seoinakell, mis nii "Kanadalik", pärineb Tartu Kaubamajast, maksab plastmassitüki kohta korraliku kaubamaja hinna ja on "Made in china". Toolid on ostetud laadalt leedulaste käest.

Uueturu Tiina27 Dec 2006 07:37

Hästi huvitav on see, et pilt võiks olla vabalt kuskil Kanadas võetud (à la „domestic bliss in Collingwood, Ontario“). Pean silmas shoti tartani mustriga laudlina, "Ponderosa" stiilis toolid ning kapp ja seinakell ka väga "Canadiana" stiilis. See on tegelikult hea näide samm-sammult toimuvast ÜLEILMASTUMISEST (globalization), mille käigus suurriikide kaup ulatub kõikjale ja meie kõikide keskkond muutub järjest üheülbalisemaks. Ega midagi ette heita ei saa -- kõik tahavad korralikku, moodsat majasisustust, aga kuna just praegusel aastaajal on näha kuivõrd Eesti turg on üleujutatud Hiinas tehtud plastist jõulukaunistustega, (mida loomulikult ostetakse, pannakse aknale ja võetakse omaks), siis see natukenegi mis on tõeliselt oma – omanäoline ja eelnevatest ajastustest säilinud hakkab silma ja on eriti armas. Kuna on kaduv.

Loe kõiki kommentaare (2)

Eestlased Eestis

Kaksteist Briti sõdurit said Eestis liiklusõnnetuses vigastada (4)