Ja mida kõike messil ei leidunud! Pakuti omatehtud võid ja leiba, kohupiima ja jogurtit, mett ja muid mesilasaadusi. Viltijad ja kudujad demonstreerisid ostjatele valmiskaupa, aga näitasid huvilistele ka, kuidas üks või teine ese valmib. Puutöömehed kiitsid ja selgitasid, milleks just nende tooted vajalikud on ja aina enam populaarsust võidavad – muidugi on naturaalsed materjalid üha tähtsamad! Ka koolipoisid olid midagi pakkumas. Nende tooteks on hea unepadi, mida pea alla asetades pole kunagi tarvis karta, et magama ei jää ja ilusaid unenägusid ei näe. Igatahes olen paar ööd hästi maganud, kuigi ... magan alati hästi. Ent miks mitte osta asjaga kaasas käivat ideed, sügavamat mõtet?
Erilist huvi pakkus roigasmööbel Soomra külast, igati ilus ja omapärane. Kõigest saab teha kõike head, kui ainult ideed leitakse ja oskused omandatakse. Muuseas proovisin ka pressitud kitsejuustu, väga huvitav maitse, peab tunnistama, ainult et mina seda sööma ei hakka, pole harjunud. Seevastu nägin kogu messi kestel, kuidas inimesed kitsejuustu kaasa ostsid.
Ei ainult üks ega teine, vaid ka kolmas ja neljas kurtsid kujunenud olukorra üle, kus omavalmistatud kauba müümine muutub üha keerulisemaks. Ikka ja jälle kurjustati Pärnu turul ja mujal Eestis võimutseva Poolast pärit odava kauba üle ja leiti, et tuleks luua uus turg, kus kaubeldaks ainult Eestis valmistatuga. Kuigi idee on juba vana ja linnavalitsusele mitmeid ettepanekuidki tehtud, ei liigu asjad kuidagi paigast, valitseb täielik vaikus. Igas suuremas linnas peaks tõesti olema koht, kus väga mõõduka tasu eest saaks omavalmistatut realiseerida ja kuhu giidid tooksid ka turismigruppe. Sest siiani on paraku Eestis üks tänuväärne ja maksujõuline ostja ikkagi turist välismaalt. Ja muuseas, kui vastab tõele, et giidid käsitööpoodide omanike käest turiste kauplust külastama tuues kopsakaid summasid kasseerivad, siis see on ikka laushäbematus küll. Kuhu sa pääsed – maksad! Nadi on ju vaadata, kuidas turismigrupid järjest sinu poest mööda voorivad ja järgmisse lähevad.
Messil oli palju prominente, kohalikest poliitikutest ja ärimeestest Tallinna omadeni välja. Riigikogu liikmetest kõndisid ja uudistasid saalis ringi Ela Tomson ja Jaanus Männik.
Messil lubati, et hakatakse levitama Pärnumaal valmistatud kaupadele kinnitatavat sobivat logot. Mainekujundusmärgi „Pärit Pärnumaalt“ kujundaja Eeva Tuuling sõnas: „Niisugune märk on vajalik mitte ainult Pärnumaa tootjatele, vaid oma märgid peaksid välja kujundama ka teised Eestimaa piirkonnad. Just logode järgi on lihtne näha, kustkohast kaup pärit, see oleks üheks stiimuliks tootekvaliteedi tõstmisel. Meie logol kujutatud kolm trikoloorset, nagu tuult täis purje peavad edasi viima häid mõtteid; näitavad liikumist ja hoogu ning kinnitavad: oleme pärit Pärnumaalt ja meie ettevõtmisi tiivustab pärituul.” Just selle märgiga tahab Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus hakata tunnustama maakonnas valmistatud tooteid ja tutvustama teenuseid ning korraldama logo kasutamist.
Kui pärnakate mainekujundusmärk vedu võtab, siis küllap haaravad ka teised regioonid ideest kinni. Sellest võib kujuneda originaalsuse ja kvaliteedi austav tunnusmärk.
