Kahe jalaga keset küla: Tagametsa skaudilaager ootab jälle noori!
Eestlased Eestis | 21 Apr 2006 | Jaanus DalbergEWR
Järvamaal Türi vallas — Viljandi, Järva ja Pärnu maakonna piirimail paiknev Tagametsa skaudilaager on saanud skautidele armastatud kogunemiskohaks ja on tuntud ka väljaspool Eestit. Ümbruskonnas paiknevad kaunid männimetsad on tervistava õhuga ja rahustava auraga. Siin toimuvad Eesti Skautide Ühingu ja Eesti Gaidide Maleva laagrid. Siin korraldati 1998. ja 2001. aastal ka rahvusvahelised suurlaagrid.
„Metsakodu Rootsis ja Kodumetsa Eestis on sisult üks ja sama, ainult teine asub teisel pool merd,“ lausus 67-aastane Gustav Ilves, Rootsis skautide rajatud laagri üks juhte Kodumetsa esimese maja avamise ajal. „Käesolevaks on kõik majad kohalike meeste tehtud,“ ütleb kauaaegne Eesti ja Suure-Jaani skaudijuht Tõnu Aavasalu, kes on laagri rajamise põhiline initsiaator ja töötegija. „Just seepärast tehti need erilise hoole ja armastusega.”
Tagametsas asuv püsilaager võtab enda alla 7,8 hektarit maad ning see kuulub sihtasutusele Tagametsa Skautlik Püsilaager ja Õppekeskus Kodumetsa. Tõnu Aavasalu on sihtasutuse juhatuse esimees. Muidugi, enam ei saa nii nagu vanasti, et pannakse telgid maha ja ongi laager. Tööks noortega tööks vajatakse väljaarendatud keskust. Nii püsilaagri mõte kui ehitamiseks vajalik raha — esialgu 120.000 krooni — tuli Rootsist. Selle raha otsis kokku Gustav Ilves mitme skautliku organisatsiooni kaasabil. „Müüme ka skaudijuhtidele ja -sõpradele osatähti ning sellest koguneb raha juurde, siin on ju kõik veel pooleli,” sõnab Ilves. Ta avaldab ühtlasi lootust, et valmib veel palju noortemaju. Rootsis olid võõrsile sattunud skaudid alustanud ühe väikese tarega, praegu on neid aga 25.
Keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu on leitud 1,2 miljonit krooni kanalisatsiooni rajamiseks ja põllumajandusministeeriumi kaudu 60.000 krooni Saarjõe süvendamiseks. Hea veega kaev valmis juba 2000 aastal.
Skaudilaagri territooriumil paikneb mälestusmärk II maailmasõjale järgnenud eesti metsavendade vabadusvõitluses osalenutele, aga sealsamas kulgeb ka Sakala tee, mis on saanud tuntuks tänu Carl Robert Jakobsonile. Ala lõunaosa reljeefi kujundavad Rassi kabelimäed — järskude nõlvadega pikad ja kitsad seljandikud, mis on jätkuks Vastsemõisa ja Kaansoo metskondi läbivale Balti jääpaisjärve rannaluidete ahelikule. Luited koosnevad rebaseliivast ning neil kasvab kaunis mustikamännik. Luited on oma nime saanud rahvapärimusest, mille järgi olevat siia maetud Põhjasõjas langenud Rootsi kindral. Siin lähedal asub ka 13.–18. sajandist pärinev kalmistu, mis on arheoloogiamälestisena kaitse all. Sobivamat paika noorte skautide ja gaidide vormimiseks oleks raske leida.
„Mu kümneaastane unistus on teoks saanud: eesti noortel on oma Kodumetsa. Tunnen end siin nagu kodus. Mul on nüüd kolm kodu: üks seal, kus elan, teine on skautlik püsilaager Metsakodu ja kolmas siinne Kodumetsa,“ ütleb Gustav Ilves muheda naeratusega. Peab au andma mehele, kes on oma elust palju-palju päevi pühendanud noorte skautide harimisele. Nooruses omandatud distsipliin ja oma kodumaa ajaloo ja käekäigu mõistmine jäävad inimest saatma kogu eluks. Tekib sügav austus isade töö vastu, saadakse aru, miks me oleme jälle iseseisvad ja kui kallis vara see on.
Tagametsa Skaudilaager areneb pidevalt. Jälle on tekkinud uusi ideid, nende teostamiseks leitakse küllap ka vahendeid. Juurde tuleb aina enam noori, kes võivad uhkusega öelda, et ka nemad on aidanud keskusel kujuneda selliseks, nagu ta on täna ja nagu ta saab olema tulevikus – ikka avatud, kodune ja armas paik.
Eestlased Eestis
TRENDING
