Kahe jalaga keset küla: Ühinemisvalud Lõuna-Järvamaal
Eestlased Eestis | 16 Sep 2005  | Jaanus DalbergEWR
Sissejuhatuseks: On avaldatud soovi lugeda meie lehest rohkem artikleid Eesti maaelust. Et seda lünka täita, avame täna uue rubriigi „Kahe jalaga keset küla“, kuhu on lubanud kaastööd saata Jaanus Dalberg Järvamaalt.
Nelja omavalitsuse "kosjavoor". Järva maavanem istub vankris keskel.
Foto: J. Dalberg


Jaanus on väike-ettevõtja, vitraazhikunstnik ja muusikamees. Täna pakume lugeda tema esimest kirjutist.



Tänavu 4. veebruaril andsid Järvamaa nelja omavalitsuse juhid maavanemale Üllar Vahtramäele pidulikult üle ühinemislepingud. Asjaosaliste nägudelt peegeldus rahulolu. Lepinguni jõudmine käis aga üle kivide ja kändude. Ühe valla rahvas julges härjal sarvist haarata ja nn Lõuna-Järvamaa projekti vastu hääli hakata koguma.

Kabala vallas elav peaveterinaar Enno Rohelpuu oli asja eestvedaja, käis rahvaga kodudes rääkimas ja jagas külakauplustesse allkirjade kogumise lehed. Ja allkirju tuli — tuli rohkem, kui keegi osanuks arvata.

Kabala vallas elab veidi üle 1000. Nendest tublisti üle 60% hääletas Türi linna, Oisu ja Türi vallaga ühinemise vastu. Milles siis asi? Aga selles, et Kabala vald kuulus esimese Eesti Vabariigi ajal Viljandimaa alla, olles niisiis Pilistvere kihelkonnas koos Kõo vallaga ja Võhma linnaga. Valla põliselanikud ei soovi midagi rohkemat kui taasühinemist eelmainitud Viljandimaa omavalitsustega. Ja muidugi kardetakse, et Lõuna-Järvamaa hiigelvallas jääb Kabala vald ääremaaks, külad tühjenevad veelgi ning 23-st volikogu liikmest 1 või 2 Kabala kandist valitut ei suuda oma regiooni jaoks midagi ära teha. Suurliitumise pooldajad toovad jälle omapoolseid argumente, näiteks Võhma linna suured võlad ja Kõo valla täieliku vaikelu...

Kabala vallavanem Urmas Kupp väidab, et Türi poole ühinedes läheb elu alles õieti käima. Uskuda võib nii ühtesid kui teisi, ainult et Kabala vallavalitsus tegi ühe väga inetu sammu, mis ajas Türi poole liitumise vastased veelgi rohkem marru. Nimelt korraldas vallavalitsus otse enne liitumislepingu sõlmimist omakorda hääletuse. Hääletuskast asus vallamajas, aga reklaami sellele ei tehtud.Telefoni teel ja nööbist kinni hoides jagasid mõned vallaametnikud käske hääletada Türiga liitumise poolt. Kõigist pingutustest hoolimata ei suudetud nii palju hääli kokku ajada, kui vastastel oli.

Siit järeldaski Enno Rohelpuu, et valla enamus soovib siiski Viljandi poole liituda ja, avastanud, et vallavalitsus rikkus oma hääletuse korraldamisega koguni seadustki, saatis kogu loo lahendamiseks õiguskantslerile. Nimelt ei kinnitanud rahvaküsitluse korda valla volikogu, nii nagu ette nähtud, vaid vallavalitsus. Hiljem, kui õiguskantsler sellele tähelepanu juhtis, viga parandati. Samuti teatas õiguskantsler Enno Rohelpuule, et vallapoolse elanike arvamuse väljaselgitamisprotsessis ei ole kellegi õigusi rikutud ning lõpetas asja menetlemise. Kõik oleks justkui maha rahunenud. Agaralt teevad vallavalitsused sügiseseks ühinemiseks koostööd.

Ei saa salata, et plaanid tulevikuks on ilusad ja kasulikud kogu uuele hiigelvallale. Ainult üks viga on asjal ikkagi juures, see kõige suurem viga: vabariigi valitsus peab ühinemise heaks kiitma. Kõik teised ühinejad on rohelise tule saanud, see projekt aga on veel kinnitamata. Sügisesed omavalitsuste valimised on ukse ees, need toimuvad oktoobris, nii et riigil on vähe aega jäänud. Rahvas ootab hinge kinni pidades, mis sellest meedias nii palju tähelepanu pälvinud tülist saab.

Peab tunnistama, et Lõuna-Järvamaa neli ühinevat omavalitsust on tugevasti lobby tööd teinud ja tänu pikaajalisele koostööle näib ühinemine Türi suunas siiski arukas. Lihtsalt küpsem on see projekt. Aga kui midagi on hästi ette valmistatud, siis läheb see ka arvatavasti läbi. Igatahes sellel suvel käidi omavalitsuste tasemel üksteisel kosjas, millest kujunes üks lõbus ja rahvarohke killavoor.Toimusid esinemised ja selgitustöö. Niisiis — pall on vabariigi valitsuse käes. Kui sealtpoolt otsust ei tule, siis — elagu nelja omavalitsuse iseseisvus!




 
Eestlased Eestis