Väätsa vald asub Järvamaal ning piirneb Harjumaa ja Raplamaaga. Kaks kolmandikku valla pindalast on metsade, soode ja rabade all, haritavat maad on umbes 32%. Valla üheks looduslikuks pärliks võib pidada Piiumetsa sookaitseala, mis laiub 324 hektaril ja lummab oma vaikuse ja rahuga. Seal kasvavad mitmed haruldased taime- ja samblikuliigid, on palju laukaid.
Paide ligidal asuvast Väätsast on esimesi kirjalikke andmeid rootsiaegsetes vakuraamatutes aastast 1564 – Wetze, Witze, Waitz. Esimesed kirjalikud teated Väätsa mõisa kohta pärinevad aastast 1639. Varaklassitsistlik mõisahoone, kus praegu asuvad põhikool ja ambulatoorium, on ehitatud 19. sajandi I poolel. 1880. aastast pärinevas Järvamaa mõisate nimekirjas on märgitud mõisa suuruseks 6104 tiinu ja elanike arvuks 871. Mõis kuulus Carl Maria von Seidlitzile. Olgu muuseas öeldud, et Väätsa valla mailt pärinevad loodusteadlane Johan Eichfeld, kirurg ja õpetlane Artur Linkberg ning tantsija ja tantsupedagoog Helmi Tohvelman. Kahe viimati nimetatu auks on püstitatud Väätsale mälestuskivi. Hetkel elab Väätsa vallas 1545 inimest, vallaelanike arv on püsinud pikka aega stabiilsena, mis näitab, et noored ei kipu lahkuma.
20. oktoobril külastas Väätsa valda Järva maavanem Üllar Vahtramäe. Ta kohtus pika päeva jooksul vallatööliste, õpetajate ja elanikega, käis Väätsa Põhikoolis, lasteaias ja raamatukogus. Vallamajas ütles maavanem: „Valla juhtimine on muutunud kindlamaks, igatahes väljapoole paistab nii. Selle kinnituseks on kõnekad faktid.” Ta tõi välja valla plussid ja miinused võrreldes teiste maakonna omavalitsustega. Plusspoolelt nimetas ta viimaste aastate positiivset iivet, väikest laenukoormust, hästi arenenud sotsiaalset infrastruktuuri. Kõige hämmastavam fakt on muidugi positiivne iive, sellega saavad Eestis vähesed kiidelda. Järvamaal on teine selline vald Imavere.
Vallavolikogu esinaine, nooruke Age Kivimägi, kaunis ja tark neiu, kes sattus valimisvõitlusse abituriendiseisusest ja kes ka volikokku valituks osutus, andis maavanemale tehtust aru. Jutuks tuli mh infrastruktuur ja uus tee, nimelt Reopalu-Väätsa jalgrattatee. „Tulumaksu ülelaekumine andis võimaluse tee valmimist kaasfinantseerida,“ ütles volikogu esinaine uhkusega. „Aga meie uus mure on kohaliku katlamaja renoveerimine. Selle talve peame kuidagi vastu, kevadel aga tuleb käised üles käärida ja soojamajandus korda teha.” Asjata nuriseme noorte kallal, nad oskavad juhtida palju paremini, kui me iial arvata oskame. Minu arvates on see märk, et varsti võib kohalikes omavalitsustes toimuda noorte revolutsioon – ehk jõuame lõpuks ära oodata nende tuleku, kes on üles kasvanud vabal maal ja kelle vaated on avarad ja uhked. „Maavanema külaskäik annab juurde õlg-õla tunnet ja see annab kindlust edaspidiseks,” lõpetas volikogu Age Kivimägi rahulolevana oma sõnavõtu.
Väätsa Põhikooli direktor Enn Lehtpuu tutvustas 20. oktoobril valda külastanud maavalitsuse esindusele kooli arvutiklassi, aga ka vana remonditud mõisakooli üleüldisemalt. „Ega siin töö otsa ei saa, alatasa on vaja midagi kõpitseda. Et ruumid on lõpuks enam-vähem korras, siis saime aega E-kooli projekti kallal töötada. Teisest õppeveerandist läheb E-kool käiku. Lapsevanemad juba ootavad pikisilmi.” Ja siis direktor ohkab ja naeratab: „Näete, peame veel ühe suure kulutuse tegema...Kõigile õpetajatele on vaja muretseda sülearvutid. Õpetaja, kes tahab ajaga kaasas käia, ilma arvutita enam toime ei tule. Lubasin naistele ja tuleb täita, muidu tõmbavad mu liistule.” Enn Lehtpuuga on mul seoses oma firma tööga ükskord kokkupuutumistki olnud – Väätsa Põhikooli sisse astudes tervitas mind pehme ja hea aura. Lehtpuu ei ole diktaator, õpilased ja õpetajad hoiavad teda, ta on niiöelda tõeline koolipapa.
Kui kodus tõsiselt järele mõtlema hakkasin, siis jõudsin oma imestuseks järeldusele, et meil läheb tõesti hästi. Vaata kuidas tahad ja olgu nii uskumatu kui tahes, aga tasakesi hakkame Iirimaa majandusimet kordama. Ilma naljata!
