Oma teoses "Inimese põlvnemine" ütles Charles Darwin, et imetajate seas on isasloomad enamasti emastest suuremad ehk rääkida saab sugulisest dimorfismist. "Teos ilmus 19. sajandil ja Darwin sõnastas oma väite seal üldteadmisena, ilma mingeid tõendeid esitamata. Ometi tsiteeritakse teda selles küsimuses tänini," osutab Purdue Ülikooli kanada-eesti järeldoktor Kaia Tombak.
Alates 1970. aastatest on ilmunud Darwini seisukoha suhtes kriitilisi töid. Esimesena käsitles väidet kahtlevalt Ameerika zooloog Katherine Ralls. "Ta märkas, et tegelikult pole enamiku imetajaliikide seas dimorfism kuigi äärmuslik. Ta leidis, et monomorfism ehk sama mõõtu isased-emased on tegelikult väga levinud, eriti suurte liikide arvuga taksonites, nagu näriliste seas," sedastab Tombak. Ühtlasi näitas Ralls, et hoopis emasloomad on isastest palju sagedamini suuremad, kui varem arvati.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Kaia Tombaku sõnul oli tema ja kolleegide uus analüüs uuenduslik just oma metoodika poolest. "Me ei ole ainsad, kes on näidanud, et Darwini ei väide ei pruugi õige olla. Küll aga oleme esimesed, kes tõid selle välja tugeva argumendina," täpsustab ta.Nimelt kasutasid varasemate tööde autorid statistiliselt kehva kvaliteediga arvandmeid. Näiteks võeti ette iga liigi keskmine isaslooma ja keskmine emaslooma kehamass. "Need on aga lihtsalt kaks numbrit, mille võrdlemiseks ei saa statistikat kasutada. Selleks on vaja rohkem infot," osutab järeldoktor.
Samuti kimbutas keskmistel põhinevaid töid tema sõnul teatav meelevaldsus: igas uuringus valisid autorid kehamassierinevuse protsentides mingi piirarvu, millest alates loeti üks sugu teisest suuremaks. "Mõne jaoks algas erinevus viiest, mõne jaoks kümnest ja mõne jaoks 20 protsendist – igas uuringus isemoodi," kirjeldab Tombak.
Lisaks Kaia teadustöö ülevaatele kirjutab ERR ka Kaia Eesti juurtest. "Minu vanavanemad põgenesid teise maailmasõja ajal Eestist Kanadasse. Nii minu vanemad kui ka mina sündisime Kanadas ja Eestis ma elanud pole. Küll aga olen elanud viis aastat Soomes," kirjeldab ta.
Just Soomes elades käis ta korduvalt ka Eestis. Samuti osales ta koorilauljana 2009. aastal XXV üldlaulupeol. "Torontos on väga tugev eesti diasporaakogukond. Meil on Eesti maja ja mitu Eesti laagrit, kus inimesed tulevad igal suvel kokku üritusi korraldama. Ma käin iga nädal eesti laulukooris," sõnab ta. Ehkki side eesti keele ja kultuuriga on tema sõnul tugev, loeb ta end korraga nii eestlaseks kui ka kanadalaseks.
