Sel nädalal saabus Eestisse esimene partii uutest automaattulirelvadest R20 Rahe, mis jõuavad juba paari kuu jooksul kaitseväe ja Kaitseliidu erinevatesse üksustesse. Kokku soetas kaitsevägi ligi 19000 relva, mis saabuvad Eestisse kahe aasta jooksul.
„Kahtlemata on täna ajalooline hetk. Viimane kord hankis Eesti riik ja Eesti kaitsevägi automaate siis, kui me hankisime Galilid, mida tegelikult ei jätkunud kogu sõjaaja koosseisule. Relv R20, eestipärase nimega Rahe, on ette nähtud relvastuseks kogu sõjaaja struktuurile. See on kindlasti kaitseväe relvastuse seisukohast suur arenguhüpe, “ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.
„Kaitsevaldkonna jaoks on uute automaatide Rahe 20 hange kahtlemata üks olulisemaid, sest puudutab pikemas perspektiivis kõiki kaitseväelasi ja kaitseliitlasi. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et relvad tarnib Ameerika Ühendriikide tootja. Ühendriigid on meie üks olulisemaid liitlasi ja on võtmetähtsusega, et teeksime endast oleneva, et liitlassuhteid igati tugevdada,“ ütles kaitseminister Jüri Luik.
Esimese partiiga saabus Eestisse 1 250 automaattulirelva R20 Rahe, 250 täpsuspüssi TA-R20 ning 70 rauaalust granaadiheitjat M203 koos lisavarustusega. Relvad koosnevad moodulitest ja neid saab vastavalt sõduri vajadustele ümber komplekteerida. Samuti on relva erinevad osad kergesti väljavahetatavad.
„R20 on kogu maailma mastaabis moodne automaattulirelv. Uued relvad on võrreldes praegustega kergemad, suurema tabamistäpsusega ja töökindlamad, tõstes seeläbi meie üksuste efektiivsust. Samuti sobivad need nii parema- kui ka vasakukäelistele, kohandudes kasutaja vajadustega. Sõduri jaoks on automaat lahingus kõige olulisem relv,“ ütles kaitseväe pearelvur major Risto Pärtel ning lisas, et soetatav tänapäevane lisavarustus võimaldab uusi relvi kasutada ka nii öösel kui päeval.
Pärast relvade saabumist algab tootjatehase poolne väljaõpe snaiprikooli ja kaitseväe akadeemia laskeinstruktoritele, kes omakorda õpetavad välja ülejäänud kaitseväe ning Kaitseliidu instruktorid ja tehnikud.
Relvade väljavahetamine toimub käesoleva ja järgneva aasta jooksul üksuste kaupa vastavalt relvade tarnegraafikule. Esimesena saavad uued relvad Scoutspataljon ja rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel teenivad üksused. Enamus üksuseid saavad standardpikkusega vintraudadega relvad. Lühema vintrauaga relvad lähevad mereväe, sõjaväepolitsei ja teiste lahingutoetusüksuste käsutusse.
Seni kasutusel olnud automaattulirelvad Galil ja AK-4 kogutakse toetuse väejuhatuse ladudesse, kus need kontrollitakse tehniliselt üle ning valmistatakse ette pikaajaliseks hoiustamiseks. Heas seisukorras 5,56mm Galil automaadid jäävad kaitseväe sõjaaja täiendusreservi ja asendusrelvadeks. 7,62mm tagastatud AK-4 automaattulirelvad kontrollitakse samuti üle ning ladustatakse üldreservi tarbeks.
Kaitseinvesteeringute keskus ja USA relvatootja LMT sõlmisid möödunud aasta 1. juulil lepingu uute automaattulirelvade tarnimiseks kaitseväele. Relvatarne korraldatakse kuues etapis ajavahemikul 2020-2021, kuid täpsed tarneajad võivad muutuda seoses jätkuva COVID-19 olukorraga.
LMT on USA 1980. aastal asutatud ettevõte. Nende valmistatud käsitulirelvi kasutavad mitmed USA militaar- ja jõustruktuurid, Ühendkuningriigi eriüksus SAS ning Uus-Meremaa armee.
https://mil.ee/uudised/kaitsev...
