Hanneli Rudi
28. juuli 2018,
Kaitseväe poolt asetati täna hommikul pärjad Ida-Virumaal asuvale Sinimägede memoriaalile ja langenud punaarmeelaste mälestustähisele Teise maailmasõja lahingutes langenute ja kannatanute mälestuseks.
https://www.postimees.ee/59380...Memoriaalide juures pidas langenutele hingepalvuse kaitseväe vanemkaplan kolonelleitnant Aivar Sarapik.
Pärgadega peetakse meeles kõiki Sinimägedes langenud sõjamehi sõltumata sellest, mis vormis nad võitlesid. Samuti mälestatakse lahingute tõttu surma saanud ja kannatanud tsiviilelanikke.
25. juulist 12. augustini 1944 Sinimägedes Punaarmee ja Saksa vägede vahel peetud Sinimägede lahing on teadaolevalt kõige ohvriterohkem lahing Eesti pinnal. Sinimägedes langenute täpne arv on teadmata, kuid arvatakse, et ainuüksi eestlasi langes Sinimägedes umbes 2500. Lahingud tõid kaasa hävingu kogu piirkonnale.
Eesti rahvas kannatas II maailmasõjas sarnaselt paljude teiste Euroopa rahvastega nii Nõukogude Liidu kui ka natsionaalsotsialistliku Saksamaa kuritegelike režiimide okupatsiooni all ja võitles nende mõlema vastu. Eesti Vabariik on mõlema Eestit okupeerinud totalitaarse režiimi ja nende käsilaste inimsusvastased kuriteod korduvalt hukka mõistnud.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Elagu nõukogude Eesti04 Aug 2018 17:22
Saksa väed ei olnud kaugeltki nii hullud mõrvarid ja märatsejad kui nõukogude väed. Nende võrdlustamine on ehtne nõuka propaganda.
e m r31 Jul 2018 03:19
Palun aidake saada loogikale pihta.
Kaitsevägi austas sovietiarmeed.
Kas venes ka natsiarmeed austatakse?
piirivalvur29 Jul 2018 01:54
300. Eriotstarbeline Diviis
Piirikaitserügemendid formeeriti 1944. a mobiliseeritud 1904.–1923. aastakäigu meestest. Mobilisatsioonikorralduse andis Heinrich Himmlerile alluv riigikomissariaadi Ostland kõrgem SS- ja politseijuht Friedrich Jeckeln, mobilisatsiooni kuulutas välja H. Mäe ja selle läbiviimise eest vastutas Eesti SS-üksuste kindralinspektor Johannes Soodla. Administratiivselt allusid piirikaitserügemendid Ostlandi kõrgemale SS- ja politseijuhile, kellele Eestis allus Eesti SS- ja politseijuht Hinrich Möller. Operatiivselt allusid piirikaitserügemendid väegrupi Nord 18. armee ja armeegrupi Narva diviisidele ja suurematele väekoondistele. Alguses oli rügementide ametlik nimetus Eesti Piirikaitserügement, hiljem Eesti SS-Piirikaitserügement (Estnische SS-Grenzschutz-Regiment), ehkki mehed kandsid Wehrmachti mundreid ja neil olid Wehrmachti auastmed. Rügemendid formeeriti julgestusüksuste koosseisuskeemi järgi 2500-mehelistena, nende tulejõud oli nõrgem kui tavalistel jalaväerügementidel.
Rügemendid koondati 1944. a suvel 300. Eriotstarbeliseks Diviisiks. Diviisi staabiks määrati purukslöödud 13. Luftwaffe välidiviisi staap. 300. Eriotstarbelise Diviisi ülem SS – Brigadeführer Richard Höfer oli endine lennuväekindral.
1944. a augustis ja septembris asusid 300. Eriotstarbelise Diviisi rügemendid Narva rinde paremal tiival Peipsi põhjakaldal, 1. ja 5. piirikaitserügement Emajõe rindel ja tagavararügement Viljandis. 1944. a septembris suunati 300. diviisi rügemendid Emajõe rindele täienduseks, kuhu need aga transpordivahendite puudumise tõttu ei jõudnud ja jäid Eestisse. 1. piirikaitserügement purustati 17. septembril alanud Punaarmee pealetungil täielikult, osa 5. piirikaitserügemendi ja tagavararügemendi mehi pääses Eestist välja ja hävisid lahingutes Kuramaal Tukumsi piirkonnas 1945. aasta veebruaris – märtsis.
Paljud selle diviisi võitlejad jätkasid lahinguteed ka Eesti Laskurkorpuse ridades, mis alustas lahingutegevust Kuramaal 1945. aasta 18. märtsil.
Loe kõiki kommentaare (3)