Suures saalis toimus jõululaat nimega Baltic & Friends, mille korraldas Siiri Ruccella-Puri. Tegemist on uue traditsiooniga, laat toimus alles teist aastat, kuid on näha, et see on saavutanud suure populaarsuse ja jääb kindlasti Toronto eestlaste tegevuskalendrisse püsima. Laudu oli 20, seega rohkem kui möödunud aastal ja lisandunud oli uusi müüjaid. Peamiselt olid esindatud eestlased, kuid nende seas ka kaks läti ja kaks soome müüjat. Leedulased seekord laadale ei mahtunud. Laat pakkus igaühele midagi: oli kõrgel tasemel kunsti ja käsitööd, fotograafiat, ehteid, söögikraami ja palju-palju muud.
Siiri Ruccella-Puril paistab jätkuvat energiat sedalaadi ettevõtmisi edaspidigi korraldada: tema soov on teha tee lahti ka Eesti firmadele, et anda neile võimalust oma toodangut siin esile tuua. Samuti leiab ta, et kuna meie ühiskondlik elu hakkab paraku väiksemaks jääma, on õige aeg alustada koostööd naabritega, et oma kultuuri ja kunsti rohkem välja tuua. Kui läheme kuskile üksinda, ei pruugita meid märgata, mitmekesi koos saame aga rohkem tähelepanu väljaspoolt. Seepärast ongi Siiri korraldatavatel laatadel kaasa haaratud ka naaberriigid.
Koostööd peab ta ka ühiskonnasiseselt väga tähtsaks: et me ei mõtleks vaid „minu“ ja „sinu“, vaid „meie“ tasemel. Nii saame rohkem oma tugevust näidata. Ta leiab, et peaksime rohkem ka laiemalt eestlastena kokku hoima: ei tähenda, kes on Eesti eestlane, Kanada eestlane, Rootsi eestlane jne. või mis me oleme saavutanud — eestlased oleme me kõik.
Et meid paremini maailmale tutvustada, liiguvad Siiri mõtted juba järgmise ürituse suunas: 4.—5. juunil on plaanis Läti Majas korraldada Baltic & Friends Festival. Lisaks ettevõtjate tutvustamisele oleks seal ka esinemised jpm.
*
Eesti Gaiderite Kogu Kanada Koondisel on aga jõululaada korraldamisel pikad traditsioonid. Eesti Maja suures saalis korraldati kaheksa aastat järjest suurt jõululaata, kuid juba eelmisel aastal otsustati, et kuna korraldajad on enamuses 70-ndates eluaastates, hakkab sellise suure ettevõtmise läbiviimine üle jõu käima. Armsaks saanud ja eestlaskonnas väga oodatud ürituse korraldamisest päris loobuda siiski ei tahetud, nii koliti juba möödunud aastal suure saali asemel kristallsaali.
Vähendatud mõõtmetes, aga laat on endiselt väga populaarne: nagu kinnitas Gaiderkogu juhataja ja laada peakorraldaja Siiri Lepp, oli hommikul enne avamist järjekord kohal nagu ikka. Üks proua istus juba kell 7 hommikul ukse taga. Juba aastaid on ülipopulaarsed Põhjala Tütarde valmistatud verivorstid, mis võivad otsa saada, kui õigel ajal kohal ei ole.
Müügilaudu oli kolm: kahe lipkonna — Rajaleidjate ja Põhjala Tütarde ning Gaiderkogu oma, lisaks populaarne kohvik. Saal oli rahvast täis ja keskele paigutatud lauad kõik kohvikulistega täidetud. Siiri Lepa sõnul on ka neid laadalisi, kes alustasid seal hommikusöögiga, vahepeal võtsid lõunaeinet ning jätkasid varase õhtusöögiga: ikka seetõttu, et kõik pakutav oli nii maitsev.
Maitsvat sai ka kaasa osta: tüdrukud olid nagu ikka küpsetanud poole ööni pirukaid. Gaidid müüsid palju omavalmistatud asju, nagu linikud, kaardid jm. Paljud inimesed — mitte ainult gaidide pered, vaid ka teised — olid annetanud müügiks ja seega noortetegevuse toetuseks asju, nii söödavat kui käsitööd, eesti suveniire jm. Siiri Lepp kinnitab, et oleme õnneseened, et meid nii hästi koheldakse. Omavaheline koostöö vaim on väga tugev ja see ongi põhiline, et kestab soov midagi ise teha ja raha teenida, mitte annetusi küsimas käia. Ja kui ühiskond näeb, kui tublilt noored ise teenivad, küll siis ka toetatakse, on pr. Lepp kindel.
Ilus laadapäev Eesti Majas kestis hilise pealelõunani.
