Tõenäoliselt vastab Moskva lähiajal samaga
Eesti saatis maalt välja kaks spioneerimises kahtlustatavat Vene saatkonna diplomaati. Eesti Päevalehe andmeil tegi välisministeerium Vene diplomaatidele ettekirjutuse 48 tunni jooksul riigist lahkumiseks kolmapäeval. Üks diplomaatidest lahkus juba neljapäeval, teine eile.
Ametlikult välisministeerium ega vastuluurega tegelev kaitsepolitsei juhtumit ei kommenteeri. Samuti pole juhtunut kommenteerinud veel Vene välisministeerium, kuid tõenäoliselt saadavad nad lähiajal kättemaksuks riigist välja kaks Moskvas töötavat Eesti diplomaati. Vene diplomaatide väljasaatmise täpne põhjus pole teada, kuid tõenäoliselt üritasid nad liiga aktiivselt hankida dokumente, mis seotud NATO või Euroopa Liidu laienemisega. Eesti liitub maailma võimsaima sõjalise organisatsiooni NATOga 2. aprillil ning Euroopa Liiduga 1. mail.
Väljasaadetud ei tegutsenud saatkonnas kõrgetel ametikohtadel. Ühel oleks Eestis töötamise tähtaeg täis saanud lähiajal ning teisel selle aasta lõpuks. Tõenäoliselt oli tegu eriväljaõppe saanud agentidega, kes tegutsesid diplomaatide sildi all Eestis kas Venemaa sõjaväeluure (GRU) või välisluure (SVR) heaks. Veebruaris saatis Leedu maalt välja kolm Vene diplomaati, kes väidetavalt sekkusid Leedu presidendi Rolandas Paksase tagandamisskandaali, Samal ajal vahistati kaks Venemaa diplomaati Kataris, kus neid kahtlustati seotuses Tšetšeenia endise juhi Zelimhan Jandarbijevi tapmisega.
Eelmine kord saatis Eesti kaks liigset aktiivsust ilmuta-nud Vene diplomaati maalt välja 2000. aasta augustis. Toona püüdsid Vene saatkonna nõunik ja atašee koguda andmeid NATO-sse pürgiva Eesti kaitsejõudude kohta.
Diplomaadid proovisid Eesti võimekust
Endine Eesti suursaadik Venemaal Mart Helme ütles, et ilmselt katsetasid väljasaadetud diplomaadid Eesti võimekust hoida riigisaladusi ja sellist informatsiooni, mis puudutab valmisolekut kaitsta NATO-ga seotud andmeid.
Ma ei arva, et see väga dramaatilist mõju avaldaks, sest esiteks on Eesti paaril korral ka varem Vene diplomaate välja saatnud.
Teiseks on Venemaa retoorika teiste suhtes viimasel ajal jäigenenud ja ka teised on hakanud Venemaasse teravamalt suhtuma. See on üldise kliimaga kooskõlas ja ma ei välista, et niisugust kliimamuutust kasutatigi just selleks ära, et need tegelased välja saata. Ma olen üsna veendunud, et meie vastavad organid jälgisid neid inimesi pikemat aega ja reeglina on pikka aega teada, kes millega tegeleb. Küsimus on selles, kas neil lastakse tegutseda pikemat aega, ilma märku andmata – et saada rohkem tõendeid ja selgust agentuurist, kellega tegutsetakse.
Kui laiaulatuslik pidi nende tegevus olema, et Eesti oli sunnitud vahetult enne liitumisi sellise sammu astuma?
Ka Leedu saatis diplomaadid välja. Selles kontekstis oli nende ülbus kindlasti väga suur. Võib-olla käitusidki nad väljakutsuvalt, et provotseerida enda väljasaatmist. Seda ei saa välistada, et Moskva ei plaani järjekordset teravat rünnakut. Kuid hetkeolukord on selline, et venelased on süüdistustega ilmselgelt vindi üle keeranud ja isegi Ekeus (Rolf Ekeus, OSCE rahvusvähemuste ülemkomissar – toim) tunnistas selgesõnaliselt, et Venemaa süüdistused on sisuliselt alusetud.
Mis te arvate, mille vastu võisid väljasaadetud diplomaadid huvi tunda või kui see oli provotseeritud, siis miks seda just nüüd tehti?
Ma usun, et jälile püütakse jõuda riigisaladustele. Eriti huvitaks neid see, kuidas Eesti on valmis NATO-ga liitumiseks. Euroopa Liit Euroopa Liiduks, sest seda saavad nad mõjutada majanduslike vahenditega ja seal on neil käsi sees. NATO on aga teistsugune organisatsioon, nende põhioponent Ameerika Ühendriikide näol. Eelkõige oli tegemist ikkagi militaarsaladuste ja valmisoleku kontrolliga, kuidas Eesti on võimeline neid saladusi, mis meile laienevad, kaitsma.
Tõenäoliselt. See on tava: kui ühelt poolt saadetakse välja mingi arv diplomaate, siis teine pool vastab samaga. Selleks ei pea isegi põhjust olema.
Mil määral võib Venemaa spioneerimine kasvada pärast liitumisi?
Siis, kui saabub osaline viisavabadus ja kui me anname kolmepäevalisi turistiviisasid, teeme spioneerimise hoopis raskemini kontrollitavaks, kui see praegu on. Muutub ka salajase informatsiooni väljatoimetamine, sest selle edastamiseks on tunduvalt laiemad võimalused kui praegu. See on ohufaktor.
Mirko Ojakivi