Toris tähistati 2. oktoobril 20 aasta möödumist Eesti sõjameeste mälestuskiriku taastamise algusest. Tänujumalateenistusel teenisid peapiiskop emeeritus Kuno Pajula, kaitseväe peakaplan emeeritus kolonel Tõnis Nõmmik, Pärnu praost Enn Auksmann ja kaplanid kapten Arvo Orav, kapten Andrei Sõtšov ja nooremleitnant Eduard Kakko. Organist oli Jaanus Torrim. Esinesid Pärnu oikumeeniline naiskoor ja sõjameeste meeskoor. Mälestusteenistusel osales ja esines tervitusega president Arnold Rüütel.
Mõte taastada 1944. aasta septembris Saksa vägede poolt süüdatud Tori kirik tekkis kohaliku muinsuskaitse seltsi esimehel Jüri Kasel 1989. aastal, kui Tori kalmistul taasavati Vabadussõjas langenute mälestusammas. 1990. aasta juulis sooviti Toris sõjameeste kokkutulekut pidada ja ühtlasi ka kiriku taastamise algust pühitseda. Kuid kokkutulek jäeti ära, kuna 4. juulil saabus Tori alevisse 13 nõukogude soomustransportööri ja 28 kergetanki ning Pärnu lennuväljale maandus 9 eriüksuste lahingkopterit. Eesti sõjamehed, kes ligi pool sajandit tagasi olid Eesti idapiiril Punaarmee vastu võidelnud, olid nõukogude võimule ikka veel ohtlikud.
Sama aasta 30. septembril õnnistas Pärnu tollane praost Andres Põder sisse Tori kiriku taastamise alguse ning avas mõlemale poole kiriku peasissekäiku paigaldatud mälestustahvlid.
Esimese toetusraha kiriku taastamiseks kogusid Austraalias elavad eesti sõjaveteranid. 1993. aastal tõsteti paika tornikiiver ja katus kaeti vaskplekiga. Hoone sai aknad ja uksed. Sama aasta mais peeti Tori kiriku päevi, kuhu saabunud E.E.L.K. Uppsala koguduse esindajad tõid kingituseks korjanduse teel saadud raha eest Sigtunas valatud tornikella. Kellal on eestikeelne tekst „Õdedelt ja vendadelt“. Kella õnnistas E.E.L.K. peapiiskop Udo Petersoo.
1994. aastal kindlustati kiriku käärkambri seinad. Kiriku põrand kaeti graniidipuruga ja püstitati veskikividest ajutine altar. Altari õnnistasid E.E.L.K. peapiiskopid Udo Petersoo ja Konrad Veem. Taastatavat kirikut külastas president Lennart Meri. Sügisel õnnistati kiriku sisetööd ja alustati jumalateenistuste pidamisega. 1997. aastal moodustati kiriku taastajate ühendus, mille esimees on Jüri Kask. Taastajate ühendusel on teeneterist, mille on kujundanud heraldik Priit Herodes. Kiriku seintel on hulgaliselt mälestustahvleid hukkunud sõjameestele. Teadaolevalt on Euroopas kaks sõjameeste mälestuskirikut: üks on Prantsusmaa pealinnas Pariisis ja teine Eestis, Pärnumaal Tori alevis.
Koguduse juhatuse esimehe Jüri Kase sõnul on kiriku lõplikuks valmimiseks vaja veel umbes 3,5 miljonit krooni. Siis saaks korda välisseinad, rajada kanalisatsiooni ja haljastuse.
Kakskümmend aastat Tori kiriku taastamise algusest (1)
Eesti kirikud | 08 Oct 2010 | Tiiu PikkurEesti Elu
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Eestis on kirik võõrvõimu ja okupatsiooni sümbol.
Eesti kirikud
TRENDING
