Pühapäeval, 2. aprillil kell 12 toimub Tartu Ülikooli peahoones langenud vabadusvõitleja päeva kümnes aulakonverents. Seekordne teema on "Propagandamüüdid, tegelikkus, tulevikuväljavaated". Kolme päeva pärast möödub 25 aastat vabadusvõitleja Jüri Kuke hukkumisest Vologda vanglas ning augustis saab 15 aastat Eesti uusiseseisvumisest.
Konverentsi avab ülikooli rektor professor Jaak Aaviksoo ning selle peaesinejaiks on Eesti väärikad vabadusvõitlejad ja kommunismivangid Mart Niklus, Enn Tarto, Heino Noor, Priit Silla ja Kalju Mätik.
Lisaks neile räägivad Olaf Mertelsmann Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest, Anto Raukas Nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud keskkonnakahjudest, Ilmar Vananurm aheldatusest, Mait Raun sellest, kas meil on praegu esimene, teine, kolmas või neljas vabariik, ning Märt Kunnus Eesti demograafilisest reaalsusest ja inimkaotustest pärast laulvat revolutsiooni. Holger Kaljulaid kõneleb teemal "Superreaalsus - sovetiaegne näivtõelus ja selle tänased järelmid", Jüri Estam teeb tagasivaate Eesti parima põlvkonna käekäigule.
Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus. 1970. aastate lõpul hakati keemiadotsent Jüri Kukke poliitilistel motiividel taga kiusama ning ta vallandati töölt ülikoolis. Ta arreteeriti 13. märtsil 1980, kohtulavastusel Tallinnas jaanuaris 1981 mõisteti nii tema kui ka Mart Niklus GULAGi. Jüri Kukk hukkus Vologda vangilaagris ööl vastu 27. märtsi 1981. 1989. a. toodi ta põrm Eestisse ja sängitati mulda Kursi kalmistule.
Jüri Kuke mälestuskonverentse on Tartu Ülikoolis korraldatud alates 27. märtsist 1997 ning nendel on osalenud ajaloolasi, poliitikuid, teadlasi, ajakirjanikke, endiseid poliitvange jt nii kodu- kui välismaalt. Tartu Ülikooli keemiahoones, kus Jüri Kukk viimati töötas, avati 2001. aastal talle mälestustahvel.
Varasemate mälestuskonverentside taotlustest hoolimata pole Eesti Vabariigi õiguskaitseorganid Jüri Kuke surma asjaolude uurimist vajalikuks pidanud. Samuti pole 27. märtsi kuulutamine riiklikuks tähtpäevaks valitsuse vastuseisu tõttu tänaseni õnnestunud.
Allikas: Akadeemiline Vabadusvõitlejate, Inimõiguslaste ja Repressiooniohvrite Mälestuskeskus HEREDITAS ... in memoriam JÜRI KUKK
Kontakt: , 7375103
SI portaal www.si.kongress.ee
--------------------------------------------------------------------------------
Kirjad, teated, tagasiside:
Kakskümmend viis aastat Jüri Kuke märtrisurmast SI (3)
Eestlased Eestis | 24 Mar 2006 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Tere nn. koolivend!
Meil on järgmisel nädalal tulemas seminar Mõisakülas. Plaanis on uurida Jüri Kuke varasemat eluperioodi. Jüri Kukk on kuulus oma julgete ja iseseisvate otsuste tõttu(EKP-st välja astumine). Kuid milline isiksus ta oli täpsemalt ja varasemas elus? Oleks kasulik kui teie kui koolivend infot jagaksite.
Tervitustga Tartust!
Meil on järgmisel nädalal tulemas seminar Mõisakülas. Plaanis on uurida Jüri Kuke varasemat eluperioodi. Jüri Kukk on kuulus oma julgete ja iseseisvate otsuste tõttu(EKP-st välja astumine). Kuid milline isiksus ta oli täpsemalt ja varasemas elus? Oleks kasulik kui teie kui koolivend infot jagaksite.
Tervitustga Tartust!
It is probably all true regarding Jüri's parents, but still the fact remains that Jüri Kukk was a unique character among Estonia's dissident tribe. His excentricities do not in any way reduce what he stood for, which was always to see the day when Estonia would become a free nation.
Jüri Kuke loosse võiks nii mõnigi veel lisada ühte ja teist. Millegipärast on juttu üksnes väga väikesest ajavahemikust Kuke elus. Ta sündis küll Pärnus (seal sündisid tol ajal kõik ümbruskonna lapsed), kuid tegelikult elas ta ja käis koolis Mõisakülas, kus tema isa Albert Kukk oli sõjajärsel ajal koolijuhataja ning ema Meeta Kukk oli õpetaja.Kumbki neist ei andnud pedagoogi täismõõtu välja, sest karistasid õpilasi füüsiliselt, mõnitasid ja sundisid alandustele.Albert Kukk oli ka suur intrigaan. Need iseloomujooned lõid hiljem välja ka poegade juures, eriti Jüri juures. Temaga hiljem Tartus juhtunu ja vanglasse sattumine ei jõudnud adekvaatse infona tol ajal kodulinna Mõisakülasse, küll aga oli tema vanemate maine kõigile teada.Siinkohal ma ei taha Jürile mingit halba varju heita, kuid kõik see, mis temast on publitseeritud, ei ühti alati sellega, mis temast teati ja kellena ta käitus kodulinnas. Võibolla sellepärast on hoidutud tema eluloo avaldamisel ka tema varasematest aastatest koolis ja koolivendade-õdede keskkonnas.See, mis leidis temaga aset Tartus, on vaid üks osa tema elust, mille on kirjasõnas kokku seadnud siiski inimesed, kes teda vähe tundsid. Oleks olnud kena, kui oleks ühendust võetud ka tema Mõisaküla kooli klassivendade-õdedega, endiste õpetajatega, et Jürist saada võimalikult terviklikkuu pilti.Praegu on selles osas täielik tabu-seis.
Eestlased Eestis
TRENDING
