Suvisele Kasarile haugi ja turba püüdma!
Väino Parts ja kena Kasari havi.Erakogu
http://forte.delfi.ee/news/kal...
Väino Parts, kalale.ee-s tuntud nime all Kalajuhan, on Vigalal ja Kasaril püüdnud lapsest saati ja teab jõge nagu oma taskuid.
HAUG. „Lähen püüdma lääne- või lõunatuulega, see kehtib Kasaril pea iga kala kohta. Havi püüan põhiliselt trollides. Jahin suurt kala, seega vean lanti sügavalt, aukudes, 8-10 m. Üht auku tasub mitu korda läbi sõita, sest isegi siis, kui oled ühe korraliku kala saanud, võid veel paar tükki saada.
Suurteks kaladeks pean nii 7-9 kiloseid. Eelmisel aastal läks hästi, sügisel tuli suuri kolm-neli tükki. Aga on rohkem tulnud ja ka suuremaid, viimasel ajal saab 10+ haugi harva. Läbi aegade suurim haug on mul 13-kilone, see tuli omatehtud pärnapuust landiga. Omal ajal ainult nendega saigi püütud. Voolisid landi kere välja, konksud ja keel külge, lasid küünlaga selja mustaks ja kõik. Lakki ka ei pannud, sest parem ongi, kui ta läbi vettib – kui vee sisse imes, siis alles hakkas õiget mängu tegema ja läks vajalikule sügavusele. Mulle ei meeldi, kui havilant hüsteerilist mängu teeb või tuleb, nina põhja pool. Peab tulema ilusti paralleelselt ja pigem vähem liigutama. Poevobleritest on mu viimase aja lemmik soomlaste Karikko, olen püüdnud ka Nils Master Invincible’ga, aga nendega ei saanud põhja kätte.
Sellisele jurakale panin ma veel kaks rippuvat tina landi ette ca 10-15 cm vahedega, et lant ikka põhja pealt tuleks. Kui tunned, et hakkab põhja tonksama, siis võib natuke kõrgemale kerida. Suure landi ette panen tavaliselt veel ka pöörleva landi, ca Mepps 2 või 3 mõõdus, et oleks veelgi ahvatlevam.
Landi värvid võiksid olla pigem maalähedased, mitte väga eredad. Must selg võiks olla, pruuni sekka, kõhu alt valge, midagi punakat lõua all. Rohekas värv on ka hea. Viimasel ajal olen hakanud eredamaid ka kasutama, sügisel hõbedat näiteks.
13 kg havi pea isetehtud pärnapuust lantidega.
Margo Pajuste
TURB. Turb on kaval kala, targem kui forell ja jõulisem ka. Kasari vesikonnas on jube suuri elukaid, aga otsa nad ei jää. Tean võrgumehi, kes arvasid, et neil on miski metsloom võrku jäänud. Aga oli turb, suur nagu metsseapõrsas.
Turba on Kasaril igal pool, püüda saab teda edukalt suvi läbi ja väga erineval moel. Vanamehed püüdsid vanasti nii, et panid tonka otsa väikse konna. Mu oma maja alt sai üks tuttav hiljuti krevetiga. Kui saiaga püük, siis kindlasti Kirde sai – see on nätske ja magus. Maisiga saadakse ka. Poeg püüab edukalt lennukaga.
Mina püüan Owneri Cultiva lantide ja nendesarnastega, Salmo Minnow, Bullhead ja Hornet näiteks, ka Alexi Ritmo. Rohekad toonid tunduvad head. Levinud arusaam on, et vobler peab pinnast tulema – ei pea. Väiksed turvad on pinnas, suured istuvad põhjas.
Kõige suurema olen saanud elussöödaga havipüügil, särjega. Kolme kilo ta ehk ei olnud, jäi kahe ja kolme vahele. Suured kalad muutuvad kiskjaks, suur säinas võtab ka vahel elussööta.“
