Käsi hõõrub rahulikult Keskerakonna liider Edgar Savisaar, kelle valimine Tallinna linnapeaks oli kõige konkreetsemaks näiteks, kuidas kolmikliidus olid tekkinud olulised mõrad. Savisaar kirjutas Laari tagasiastumise päeval Mõõdukate esimehele Toomas Hendrik Ilvesele ja Rahvaliidu esimehele Villu Reiljanile ettepanekust kohtuda, et luua tsentristlikele ja vasakpoolsetele põhimõtetele rajatud koalitsioon,juhtides tähelepanu sellele, et riigikogus kuulub selliselt meelestatud jõududele umbes kaks kolmandikku häältest.
Savisaar lisas ajakirjandusele, et oleks "vastutustundlik", kui need jõud üheskoos riigi valitsemise kohustuse enese peale võtaksid.
Pühapäeval, 13 jaanuaril Rahvaliidu juhatus aga esitas avalduse poliitilisest olukorrast, teatades et jäävad truuks 29. detsembril 2001 esitatud seisukohtadele, kus muu hulgas kinnitatakse, et Eesti vajab tugevat valitsuskoalitsiooni, kes suudab demokraatlikult valitseda. Rahvaliit jääb avalduse alul praegu arengut huviga edasi jälgima.
Samal päeval Keskerakonna volikogu teatas,et "tsentristlike ja sotsiaaldemokraatlike" jõudude koalitsioon Rahvaliidu ja Mõõdukate osavõtul jäi "Keskerakonnast sõltumatutel põhjustel sündimata".
Teisisõnu, oodatud kiirest lahendusest jäi Savisaar ilma. Päev varem ennustas Saaremaal president Arnold Rüütel uusi võimuparteisid, kinnitades et poliitilised jõud on seni kaalunud vähemalt nelja kombinatsiooni, ent tõenäolisim on siiski Kallase ja Savisaare parteide liit.
Kahtlemata aga kaasaksid uued partnerid endaga venelaste huve esindava Viktor Andrejevi, kes pole teinud saladust sellest, et himustaks uues valitsuses määravat ehk rahvastikuministri kohta toetuse tagamiseks.
Pisikese Eesti valitsuskriisi on pandud Läänes huviga tähele. Wall Street Journali Euroopa väljaanne pühendas kriisile juhtkirja, mille teksti leiate Estonian Life'i veergudelt. USA parempoolse Jamestown Foundation'i väljaandes Monitor analüüsis Vladimir Socor olukorda väga täpselt, leides, et Kallase ja Reformierakonna otsust tuleb seletada valimiseelse strateegiaga.
Kummalised voodikaaslased on alati poliitikas olemas, aga Keskerakonna häälestus pole Reformi vabaturumajanduse põhimõtetega kooskõlas. Uue mütsi pähepanek peegeldab Socori arvamusel Kallase lootust suuremat poolehoidu saavutada järgmistel valimistel.
Kahjuks on aasta 2002 küllaltki oluline. Langetatakse otsuseid Euroopa Liitu astumisel, samuti NATOsse. Kui ei suudeta valitsuskriisi kiiresti lahendada ja tegelda nende küsimustega, siis võib kõrvalt jääda Euroopale mulje, et Eestis ei ole poliitilist stabiilisust.
See tühistaks Kolmikliidu ja Laari tööd, mida näiteks Economist möödunud aasta ülevaates hindas kõrgelt. Eesti oskus taas Euroopasse astuda on niisiis ohus tänu peamiselt vasaktsentristide ja Reformi enesekesksetele huvidele.
TÕNU NAELAPEA