Spordiajalugu sisaldab ka palju Eesti ajalugu ja maailmasõdasid, kus kalevlased oma malevaga osa võtsid ning langes legendaarne Anton Õunapuu (2. veebr. 1919) ja hulk teisi sportlasi/võitlejaid. Raamatud on niivõrd hästi ja selekteeritult kirjutatud, et sunnivad lugemisele mitmendat korda. Rohkesti on mälestusi ja intervjuusid tähtsate sportlaste ja spordijuhtide poolt enne nende manalasse kadumist. Kalevi arhiividest polnud midagi järele jäänud peale 1943.a. Tallinna pommitamist. Tsaariaegseid arhiive polnud säilinud. Kõige pikem Kalevi spordiaeg oli muidugi vene okupatsiooniaeg, mis on diplomaatlikult raamatus esindatud. Muidugi oli arreteerimisi, hävitamisi hulgaliselt ka sportlaste hulgas, aga elu tuli elada kõigi valitsuste ajal ja sport oli see, mis hoidis rahva meeleolu üleval rasketel aegadel.
Raamatute tegijad pole kitsid olnud kiituse ja tänuga kõigile spordijuhtidele. Pole unustatud surma läbi lahkunud kaasmaalasi, kellele kõigile on mälestusjutt pühendatud.
Andmete kogumist, mis kestis üle 10 aasta või kauemgi, on tublisti aidanud tuntud nimed nagu Ruudi Toomsalu, Johannes Nittim (Vanematekogu esimees), Tõnu Murasev ja paljud teised. Läheks pikale kõike kirjeldada, raamatuid peab ise omama ja lugema. (Ka meie Kalevist on juttu teise osa lõpus, mis pole täiuslik.)
Neid kahte väärtuslikku suurteost saab tellida Tallinnast, Pärnu mnt. 41, ESS Kalevist. Need teosed peaks igal sporti armastaval eestlasel teiste väärteoste kõrval kodus olema.