Oleme sõbrad, oleme aumehed, oleme eestlased! Nii kõlab Kalevi poiste hüüd. Eelmine, skm. Enn Kiilaspea kirjutis lõppes 1968. a. suvega.
Kalevis on 27 hundut, 29 skauti, 17 vendurit, 16 vanemskauti — leegionäride ja juhtidega kokku 153. Esimest korda on Kalevis vendurite üksus, nende juhiks nskm. Raivo Remmel. Vendurite vormi juurde pidi käima punane särp, millel on erikatse märgid. See meie poistele sugugi ei meeldi, on ju vaenlaste värv. Meie nõudmise peale kannavad Kalevi poisid nüüd sinist särpi.
Lipkonna juhiks on skm. Karl Novek, keda asendab järgmisel aastal skm. Leo Puurits ja aasta hiljem nskm. Enn Lukas. Lisaks koondustele võtavad poisid osa suusa-, ujumis- ja laskevõistlustest.
Kalevile ostetakse uued täpsuspüssid, millega poisid võidavad Sakala rändkarika kolmandat korda ja sellega jäädavalt.
Tegutseb edasi Kalevi puhkpilliorkester skm. Enn Kiilaspea juhtimisel. Sellega liitub pillimehi teistest üksustest.
Torontos tegutses pikka aega Viru lipkond. Kuna hundude juurdetulek oli juba paar aastat seisma jäänud, avaldab Viru juhtkond soovi Kaleviga ühineda. Ühinenud lipkonna nimeks saab Kalev–Viru.
Suvel 1972 on Torontos esimesed Ülemaailmsed Eesti Päevad, mida hiljem tuntakse Esto nime all. Selleks puhuks tuleb üle ilma kokku 1200 skauti, gaidi ja juhti pagulasajastu suurimaks laagriks nimega Kotkajärve. Seda laagrit juhib meie oma skm. Enn Kiilaspea.
Skm. Helmut Jaaguste juhtimisel hakkavad vendurid regulaarselt võrkpalli mängima. Sellest kujuneb aastaiks üks lemmik-tegevusala. Helmuti eestvedamisel hakkavad Jõekäärul toimuma iga aastased Kalevi spordipäevad. Hiljem kujunevad nendest malevate spordipäevad.
Juba mõnda aega on olnud soov rajada Kotkajärvele oma lipkonna kodu. Plaani teeb skm. Helmut Jaaguste ja töö algab kevadel 1973. Pea kõik lipkonna liikmed, poiste vanemad, juhid ja leegionärid osalevad talgutel. Sügiseks on kodu katuse all. Ehitustööd jätkub veel kauaks ajaks. On nagu Tallinn, mis kunagi valmis ei saa.
Samal sügisel alustab tegevust, metsaskautide kõrval skm. Raul Olo juhtimisel mereskautide rühm Vambola. Kokku on meil peaaegu 50 hundut kahes parvikus.
Kalev-Viru peret tabab lipkonna juhi nskm. Enn Lukase surm sügisel 1974. Lipkond leinab ja uueks juhiks tuleb nskm. Heikki Paara.
Sügisel algavad nüüd juba traditsiooniks kujunenud kolmepäevased vanemskautide ja –gaidide kanuuretked Algonquin'i parki. Olgu torm või lumesadu — see neid ei häiri, peaasi, et vesi on vedel.
Lisaks suvelaagritele toimuvad Kotkajärvel ka talilaagrid. Suuskadel metsa, ööbimine peamajas, suusamatkad, võistlused ja öömängud. Sel ajal oli mootorsaan kaunis haruldane asi. Meid aitas Ants Purje oma leiutatud mootorsaaniga. See meenutas pigem tanki kui mootorratast ja oli juhitav nagu muruniitja.
Suursündmuseks suvel 1975 on lend Rootsi Metsakodu Maailmalaagrisse ja seejärel Norrasse maailma Jamboreele. Nendest võttis osa üle 30 lipkonna liikme.
Lipkonna nimi muudetakse tagasi Kaleviks, et oleks lihtsam. Metsaskaudid saavad uueks nimeks Viru rühm ja uueks hüüuks: Viru veri ei värise! See oli varem Viru lipkonna hüüd.
1976. a. sügisel avatakse meie Kalevi kodu Kotkajärvel. Nüüd toimub talilaager juba oma uues kodus.
Järgmiseks tegevusaastaks on lipkonna juhiks nskm. Peeter Loite ja tähistame Kalevi 25. aastapäeva.
Suvel 1978 läheb 39 Kalevi poissi ja juhti Lakewoodi Koguja 2. maailmalaagrisse.
Järgmise aasta haripunkt on lend Rootsi Vikerkaare suurlaagrisse ja Esto 80’le.
Sügisest on lipkonna juhiks nskm. Jaak Haabniit. Sellel tegevusaastal ostab Skaudisõprade Selts Kotkajärvele suure tüki maad juurde. Nüüdseks on terve järve kallas meie päralt.
Sügisel 1982 tabab Kalevit jälle raske löök. Lahkub meie hulgast noor ja andekas Vambola rühma juht nskm. Peeter Kivioja. Tema töö võtab üle E-sk. Endel Mell. Suvel on Albertas maailma Jamboree, kus ka valik Kalevi poisse osaleb.
Tegevusaastat 1983 alustab uus lipkonna juht nskm. Rein Pajo. Jällegi toimub Eesti skautide ridades koondumine. Mereskautide lipkond Viking ühineb Kaleviga, kuna poisse on väheseks jäänud. Meie mereskautide rühm Vambola saab vendurite rühmaks ja kõik uued poisid kes hundust skaudiks lähevad, suunatakse Viru rühma.
See 15-aastane ajavahemik lõppeb Hõbejärve maailmalaagriga Kotkajärvel.
Peale mainitud nimede on veel allüksuste juhtidena tegutsend nskm. Liisa Kaunismaa, nskm. Arnold Tralla, E-sk. Peeter Paunic, nskm. Margus Tae, nskm. Arvu Oiling, nskm. Martin Jõgi, nskm. Andres Terts, nskm. Hans Kukk nskm. Mark Olo, E-sk. .Peeter Pajos, E-sk. Erik Soostar, nskm. Evi Jaaguste, E-sk. Andres Tamm, E-sk. Pearu Tamm, nskm. Merike Sillamaa, E-sk. Richard Rass, E-sk. Paul Kiilaspea, E-sk. Agu Metsala, nskm. Edmund Valdin, ja nskm. Tiit Romet. Siia võib lisada palju abijuhte. Paljudest nendest saavad tulevikus juhid nii lipkonnale kui ka eesti ühiskonnale.

Märkmed: