Kalevi Skautlipkond pidas poolesajandilist juubelit
Eestlased Kanadas | 08 Apr 2003  | Ervin AleveEWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Eesti rahvaluules esineva vägilase nimi on alati olnud populaarne skautlikes ja sportlikes ringkonnis. Sellepärast on arusaadav, miks Kalev valiti lipkonna nimeks poolsada aastat tagasi. Teine samanimeline skautlipkond tegutses Montrealis.

Nüüd on Toronto Kalevil, kelle motoks „Oleme sõbrad, oleme aumehed, oleme eestlased!“ poolsada aastat täis. Sündmust tähistati nädalavahetusel 29.—30. märtsil 2003.a. kaks päeva järjest. Laupäeval kogunesid Tartu College'i suurde saali täisealised kalevlased, et meenutada, kuidas see kõik algas viiskümmend aastat tagasi. Tutvustati ennast üksteisele, sest vahepealsed aastad olid mõnikord teinud oma töö inimese välimuses. Kohtumisrõõm oli muidugi suur.

Pidulik juubeli pidamine toimus aga pühapäeval Toronto Eesti Maja suures saalis aktuse ja sellele järgnenud lõkkeõhtuga. Et meie ühiskodu maha ei põleks, oli tuli muidugi elektriline. Päris lõket tehakse siiski ainult Kotkajärvel. Orkestrihelide saatel riikide ja skaudilippude järele marssis saali Kalevi poiste ja juhtide vägi. Pärast lühikest avatseremooniat lubati istuda toolidele. Vastaspoolel istus rohkearvuline pealtvaatajaskond, mis koosnes lastevanemaist, noortesõpradest ja Toronto eesti kogukonnas tuntud isikuist. Keset saali oli kunstlik tulekolle.

Kohal olid külalistena teiste Torontos tegutsevate skaut- ja gaidüksuste ning Scouts Canada, kuhu Kalevi lipkond kuulub, juhid. Sündmust jäädvustasid pildis ja helis OMNI TV jaama ja ajaleht Eesti Elu fotoreporter.

Pidulikku koondust juhtis Kalevi lipkonna juht nskm. Mati Pajo, teadustajaks ja lõkkevanaks oli nskm. Toivo Pajo. Palvuse pidas ja lühikese kõnega poiste ja juhtide poole pöördus E.E.L.K. peapiiskop, skaudivormis skm. Udo Petersoo, kes on üksuse vaimulikuks. Ta rääkis Kalevipojast, vanasarvikust, sortsidest, põrgust, püha Jürist, kuid ka Jumala austamisest ja isamaa armastusest.

Nskm. Mati Pajo ütles avasõnas, et Kalevi lipkond on suur sõprade pere. Sõprus kasvab iganädalastel koondustel, mängides ja eriti laagrites, kus elatakse koos. Oleme sõbrad ka teistes eesti üksustes tegutsevate skautide ja gaididega: skautüksus „Lembitu Malev“, Rajaleidjad, Põhjala Tütred. Viiekümne aasta jooksul on lipkonda läbinud enam kui tuhat poissi ja noormeest. Olen kindel, ütles lipkonna juht, et 25 aasta pärast, kui tähistatakse kolmveerandsajandilist juubelit, on üks tänastest poistest minu asemel siin kõnepuldis. Leinaseisakuga ja lippude saluteerimisega mälestati aastate jooksul Kalevi perest manalasse varisenud mehi ja naisi.

Seejärel kutsus hunduparviku „Taarpojad“ juht nskm. Heili Paluoja üksuse lipu juurde hundu Juhan Kääridi, kes andis selgesõnaliselt hundulubaduse. Skautrühma „Viru“ juht nskm. Peeter Nieländer tegi teatavaks, et parimaks skaudiks on valitud Nick Kazakoff, kellele anti Kalevi kuldmärk. Tseremoonia jooksul lauldi orkestri saatel kolm hümni: Kanada, Eesti ja Eesti skautide hümn.

Järgnes lõkke süütamine, ettekanded poistelt ja juhtidelt ning ühislaulud kavalehtedelt, mida saatis kitarril lipkonna vanem skm. Enn Kiilaspea. Kavapunktide vahele oli põimitud tervitused. Nendega alustas EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat, ise kunagine skaut. Aupeakonsul tänas Kalevi lipkonda eesti noortetöö jätkamise eest. Vanemad usaldavad meeleldi oma lapsed skaudi- ja gaidijuhtide hoolde.

Scouts Canada Suur-Toronto piirkonna peakorteri esindaja Ken Shigeisi vabandas, et ta ei mõista eesti keelt. Tänas lastevanemaid ja vabatahtlikke, kelleta poleks skautlus võimalik. Peaskaut skm. Jaan Lepp andis peale ettelugemist üle auaadressi Eesti Skautide Liidu Keskbüroo poolt. Välis Eesti Gaidide Liidu tervitused tõi peagaid gdr. Hilja Kuutma, soovitades Kalevil austada minevikku, kuid tegutseda olevikus.

Kingitusi tõi juubilarile Skautmaleva poolt selle juht skm. Harold Kivi, suure kringli põlevate küünaldega skm. Lia Pikkov. Gaidmaleva head sõnad ütles ja kingituse andis üle maleva juht ngdr. Silvi Verder koos gaidlipkondade juhtidega: Rajaleidjad — ngdr. Ingrid Kütt, Põhjala tütred — ngdr. Kairi Taul Hemingway. Lisaks kingile rääkis skautüksuse „Lembitu Malev“ juht nskm. Enno Agur oma isiklikke mälestusi eesti skautluse algaastaist Kanadas, kui tema oli veel väike poiss. Kirjalike tervituste saatjate nimed luges ette teadustaja.

Kalevi lipkonna juhtkogu poolt kingiti asutajaliikmele ja kauaaegsele üksuse vanemale skm. Enn Kiilaspeale sümboolne mõõk, millel sõnad: Kalev 50 1953—2003 ning kõikide poiste ja juhtide nimed.

Lõppsõna oligi austuse osaliseks saanud skm. Enn Kiilaspea poolt. Enn ütles, et praegu puuduvad üksuse juures eluaastailt vanemad juhid. Viimased on leidnud tegevust mujal eesti ühiskonnas. Nii see oli mõeldud. Tänapäevased juhid on noored kooliõpetajad, insenerid, advokaadid. Meid liidab ühiseks pereks teiste eesti skautide ja gaididega sini must-valge lint meie vormipluusil. Skautlus on sobiv tegevus eestimeelseile, kuid see pole kool. Ta tänas kõiki, kes olid leidnud mahti juubilarile külla tulla.

Suur Kalevi pere kogunes lippudega saali lava ette pildistamiseks. Samaaegselt serveeriti ühes saali nurgas jooke, võileibu ja loomulikult magusat saia külalistele ja hiljem Kalevi oma rahvale. Laudade vahel oli askeldamas vanematekogu esinaine pr. Rosemarie Lindau, lipkonna pereemad pr. Susanne Kolga ja ngdr. Helgi Sambla ning teised. Saali seina ääres oli müügilauad lipkonna embleemiga T-särkidega, mida osteti ohtrasti. Eesti Maja suure saali esikus oli stendide fotonäitus Kalev 50. Nii mõnigi külaline leidis fotodelt iseenda, tõenäoliselt nooremana kui praegu.

Väärikas juubel väärikale eesti noorteüksusele Kanadas.


 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Eestlased Kanadas
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus