Teisipäeval avati Toronto Eesti Maja galeriiruumis Eesti Rahvusraamatukogu rändnäitus „Üks ennemuistne jutt Kalevipojast“, millega tähistatakse Eesti ärkamisaja suurmehe Fr.R. Kreutzwaldi 200. sünniaastapäeva (1803-1882), samuti „Kalevipoja“ esimese trüki ilmumise 140. aastapäeva. Galeriiruumis oli seintel kogu Kalevipoja ajaloo kujunemine sellega seotud kunstnikega, mis näitas ka teose osa eesti kujutavas kunstis.

Avamisel keskmises saalis oli esinejaks Toronto Eesti Meeskoor ja kuulajate hulgas täienduskoolide pere. EKNi esimees Avo Kittask märkis, et sel päeval on Toronto eestlaskonnas eriline koht, kuna kunstigaleriis ilmneb Kalevipoja rändnäituse tähtsus. Selle tegi F.R. Kreutzwald 143 aastat tagasi, kui ta alustas suurteost „Laena mulle kannelt, Vanemuine...“

TEM laulis Charles Kipperi juhatusel „Eesti vennad, laulgem vahvast“ ja Lydia Koidula sõnadele loodud „Eesti muld ja eesti süda“.

EV aupeakonsul Laas Leivat kõneles näituse materjalide kohale toomisest diplomaatilise postina ja suursaadik Jüri Luige abiga. Eesti Rahvusraamatukogu on otsinud kontakti Toronto eestlastega ning Kersti Tiik näituste osakonna juhatajana on olnud äärmiselt tegev selle korraldamisel. „Tervitame sellist koostööd,“ lõpetas aupeakonsul Laas Leivat.

Kersti Tiik tutvustas näitust, mis on sisult kasvanud kolmeks eri näituseks. Kalevipoja näitus, harulduste kogu põhinäitus eepose saamisest, kus on 17 väljaannet ja 11 ümberjutustust. Rändnäituse materjalid jäävad pärast ringlemist siia õppematerjaliks. Teises osas on 25 kaunimat aastal 2002 ilmunud raamatut ja viis kaunimat lasteraamatut. Väljapanek jääb kingituseks EKNile ja on seemneks nende avatavale raamatupoele.

Kersti Tiik tõi Eestist kaasa ka just trükist tulnud “Kalevipoja“ 18. trüki, mille esitlus toimub nädalalõpul Tallinnas, aga millega siinsed eestlased said tutvuda juba näituse avamisel. Selle on andnud välja kirjastus SE&JS. Raamat on väga kauni kujundusega. Kõneleja andis esimese raamatu üle Avo Kittaskile koos kutsega Tallinnas toimuvale esimesele esitlusele.

TEM laulis veel G. Ernesaksa „Muusikale“ ja Ellen Valter esitas katke „Kalevipoja“ 1935.a. väljaandest käe kaljusse löömisest ja optimistlikust ennustusest „Aga ükskord algab aega...“ Avo Kittask tänas kõiki, kes olid korraldamisega seotud, misjärel lauldi advendiaja alguseks „Püha öö“ esimene ja kolmas salm.

Seejärel läksid täienduskooli lapsed koos Kersti Tiigiga galeriiruumi näitusega tutvuma, kes rääkis neile Kalevipojast ja muudest väljapanekuist, kuni lastel oli aeg klassidesse minna.

Näituse avaplakatil oli F.R. Kreutzwaldi 1860.a. tehtud vasegravüür ja Soomes, Kuopios trükitud esimene „Kalevipooja“ rahvaväljaanne, mille tiraazh oli 1000, kuid see oli aastaid müügil. Esimene illustreeritud „Kalevipoeg“ ilmus eesti raamatu 400. juubeliaastal Kristjan Raua ja Hando Mugasto illustratsioonidega. Kaunis väljaanne tingis sellele kauni köite vajadust, mis valmistati Taska ateljees 1935-1936.

Järgnesid plakatid teiste „Kalevipoja“ illustreerijatega: Paul Luhtein, Alo Hoidre, E. Haamer, E. Okas. Aastate jooksul on oma Kalevipoja nägemusi väljendanud veel A. Viidalepp ja J. Tammsaar, illustreerides Eno Raua lühendatud väljaannet. Kolmel plakatil näidatakse „Kalevipoja“ tõlkeid, mis viimase ajani on ilmunud. Ühel plakatil on eepose looja F.R. Kreutzwaldi (1803-1882) elu ja tegevus sõnas ja pildis, kelle suur juubel on detsembri lõpul.

Näitusel olid kõik „Kalevipoja“ raamatud omaette laual, nende hulgas ka esimene Kuopios trükitud raamat, siis järgmised trükid, kuhu avaõhtul lisati uusimana eelpoolmainitud 18. trükk, mille kaunis kujundus on imetletav. „Kalevipoja“ väljaannete hulgas on ka Austraalia eesti kunstniku Gunnar Neeme joonistatud „Kalevipoeg“.

Näitus jääb avatuks 7. detsembrini.

Märkmed: