Mis või kes on Hizb-ut-Tahrir?

See on üks neist kahest suuremast moslemiorganisatsioonist, mille Briti peaminister Tony Blair kavatseb kinni panna.

See on ühtlasi organisatsioon, mis ei keeldu avalikult tunnistamast, et tema üheks peamiseks eesmärgiks on taastada islami ülemaailmne kalifaat.

Ja — mis võibolla tähtsaim — Hizb-ut-Tahrir on organisatsioon, mis õhutab tuhandetes diasporaas elavates noortes muhameedlastes vaenu ja vihkamist oma asukohamaade valitsuste vastu.

Need asjaolud selguvad Wall Street Journal’i reportaazhist rahvusvahelise kokkutuleku kohta, mis toimus augusti algul Manchesteris, Inglismaal „islami kogukonna ühtsuse“ küsimuse arutamiseks. Nagu reporter Marc Champion märgib, väljendati seal suurt nördimust kolme terroristi arreteerimise üle Briti politsei poolt seoses juulikuiste pommirünnakutega Londonis, ning et üks neljas terrorist — Harun Rashid Aswat — oli just eelmisel päeval Zambia valitsuse poolt Briti võimudele välja antud.

Harun Rashid Aswat, kelle nimi ilmsesti matkib 8. sajandi legendaarse Bagdadi kaliifi Harun al-Rashidi oma raamatust „1001 ööd“, on muide tagaotsitav ka Ühendriikides seoses islamistide plaaniga rajada Oregoni osariiki oma terrorismi õppekeskus. Pole kahtlust, et Hizb-ut-Tahrir jt islami aktsioonigrupid vaatavad sellele Oregoni plaanile kui osale taastamisele kuuluvast kalifaadist.

Sõnastiku järgi tähendab „kalifaat“ lihtsalt „islami kogukonda“ ja „kaliif“ selle juhti. Kuid asjatundjad ütlevad, et moslemid on seda terminit juba prohvet Muhamedi päevist (7. saj.) saadik käsitanud tervet maailma hõlmava islami impeeriumina. Tänased islamistid näivad olevat termini omaks võtnud just selles tähenduses. Kolumnist Georgie Anne Geyer näeb selles hirmuäratavat paralleeli 14 aastat tagasi kokku varisenud nõukogude „kurjuse impeeriumiga“.

Äsja Washington Times’is ilmunud arvamusartiklis tõstab Geyer esile, et vastupidiselt paljude arusaamale ei esinda islami revolutsionäärid (st. terroristid) mingit rõhutute ja kurnatute klassi, vaid oma kogukondade radikaalset intellektuaalset eliiti — nii nagu 90 aastat tagasi Venemaal Lenin, Trotski jt juhtivad bolshevikud. Ta kirjutab: „Tõepoolest, millega nemad ja nende kummaliselt lapsekingades rahvusvaheline liikumine — nagu me seda üle kogu maailma laiali laotumas näeme — üha enam ja enam sarnaneb, on ju vana kommunistide internatsionaal, mis üritas kogu maailma kommunistlikuks muuta alates 1920-ndaist aastaist kuni N. Liidu kokkuvarisemiseni 1991.“ (WT, 9. aug.).

Geyer rõhutab eriti kolme tunnusjoont, mille poolest kalifaadi taastajad sarnanevad proletariaadi diktatuuri jutlustanud vene bolshevikega:

1. Veendumus, et ainult nemad teavad absoluutset tõde.

2. Usk, et neil on võime teostada utoopiline ideaalriik, teisisõnu — tuua paradiis maa peale.

3. Õpetus, et võidu saavutamiseks on vajalik „poliitiline lunastus“ ja relvastatud võitlus.

Islami kalifaat oli üks kolmest Vahemere ruumi suurriigist 9. sajandil — eksisteerides samaaegselt Bütsantsi keisririigi ja Karl Suure (Charlemagne’i) Franki riigiga, mis hõlmas tollal kogu Lääne-Euroopa. See oli tõepoolest just tolle muinasjutulise Bagdadi kaliifi, Harun al-Rashidi ajal, kelle nime näib nüüd üks islami terrorist, Harun Rashid Aswat, olevat ära näpanud. Tõeline Harun oli võimas valitseja, kes pidas sõdu nii Karl Suure kui Bütsantsi keisriga. Kalifaat lagunes aga kohe pärast ta surma a. 809 poegade vahelises tülis.

Kas uus Harun Rashid (Aswat) iial jõuab oma Oregoni „kalifaadi“ teostamiseni, on küsitav. Eriti kui peaminister Tony Blair ja/või president Bush terroristide grupi Hizb ut-Tahriri trellide taha paneb.

Märkmed: