Toronto E.E.L.K. praostkonnas, eriti Peetri koguduses, hästituntud Kalju Kaur tähistas 18. juulil oma 80. verstaposti. Ta sündis Hürsi külas Vastseliina vallas, tisleritöökoja omaniku noorima lapsena.
Usulised algteadmised omandas Kalju vennastekoguduse pühapäevakoolis, täiendades end hiljem mitmel viisil. Viimati E.E.L.K. Usuteaduse Instituudis Torontos. Peetri koguduses on Kalju töötanud Kanadasse saabumisest (1958) alates, olles koguduse nõukogu liige ja laulnud koguduse segakooris Cantate Domino teisest harjutusest alates. Kalju on koori juhatuses täitnud mitmeid töökohti, nüüd koori abiesimees. Korraldanud jõulukülastusi koguduse eakatele liikmetele, osalenud piiblitundides, heli(video)lindistanud jumalateenistusi, jne. Viimastel aastatel on Kalju õlgadel lasunud praostkonna sekretäri kohustused. Jumalariigi teenimist paguluses alustas Kalju Leicesteri koguduses Inglismaal, olles seal koguduse nõukogu abiesimees ja pühapäevakooli juhataja.
Väga tiheda usulise tegevuse kõrval on tal jätkunud aega seltskondlikuks tegevuseks. On olnud Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas juhatuses sekretäri ülesannetes, osalenud kõikidel rahvuslikel laulupidudel lauljana ja korraldajana. Oma seltskondlikku- isamaalikku tegevust alustas Kalju juba algkoolipõlves, olles Tsiitre algkooli noorkotkaste rühma salgapealik.
Haridustee katkestasid keskkoolis ema haigus ja sõda. Noore mobiliseeritud sõdurpoisi teekond viis alguses Viljandisse, kus ta Jaan Poska tütrepoja Arpad Arderi kaasabil ja soovitusel komandeeriti sõjaväe toidulao teenistusse. Sealt evakueeriti koos rügemendi staabiga Saksamaale; viibis Neuhammeri õppelaagris. Rindeteenistusest võttis osa Opelni rindelõigus, kus sai haavata — see aga päästis ta Tshehhi põrgust. Sõja lõppedes viidi Uklei metsalaagrist Belgiasse vangilaagrisse, sealt edasi 1947 Inglismaale.
Inglismaal alustas oma „karjääri“ põllutöölaagris kokana, mis oli esimene palgaline töökoht elus. Nüüd tuli suureks abiks ema haiguse ajal tema kõrvalt kokakunsti õppimine. Teekond viis edasi Leicesteri ühte suurde valmisriiete tööstusse, kus tal võimaldati õppida juurdelõikajaks, õppides samal ajal õhtukoolis disaini, milles end täiendas Torontos George Browni College'is.
Aastal 1950 abiellus Kalju Ester Tartoga. Abielust sündisid kaks tütart Heli ja Silvia, kellele abielupaar on võimaldanud kõrghariduse. Vaba aja suvekuudel veedab Kalju koos abikaasaga Stoney järve saarel suvekodus, kus sagedasteks külastajateks on tütred perekondadega.
Tänane juubilar, Võrumaa radadelt laia maailma sattunud noor poiss, kellest keeruliste aegade vältel on saanud teadlik kristliku ühiskonna liige, ütleb, et on tänulik Taevaisale, kes on teda kui kotka tiibadel kandnud üle hädaohtude Kanadasse.
Soovin Sulle ja perele rohket Jumala õnnistust ja suurt rahuldustunnet Jumalariigi töös.
