11/05/2016
Mis puutub nendesse niinimetatud pagulastesse, siis siin peaks tähelepanu pöörama järgmistele asjaoludele.
http://uueduudised.ee/kalju-ma...
Meil on neid niinimetatud pagulasi, kes on Eestisse tulnud okupatsiooni tingimustes, ilma seadusliku riigivõimu loata, juba praegu mitusada tuhat. Isegi kui arvestada ainult neid, kellele veel pole antud Eesti kodakondsust, on neid ikkagi umbes kaheksakümmend tuhat, seega märksa suurem protsent kui mõnes Lääne-Euroopa riigis. Nii et seltsimehelikust jagamisest võiks rääkima hakata siis, kui neid näiteks Saksamaal on umbes kümme miljonit, Belgias paar miljonit.
Kui ühes riigis käib sõda, siis terveid, elujõulisi mehi, kes sealt ära jooksevad, ei nimetata mitte pagulasteks, vaid nimetatakse desertöörideks. Aidates ühe poole desertööridel riigist põgeneda, toetaksime vastaspoolt ja aitaksime nendel usuhulludel riigis võimu haarata.
Meil on rahva haridustase palju kõrgem kui näiteks Süürias. See kasu, mis meie saame, meelitades sealt mõne spetsialisti siia, on kordades väiksem kahjust, mis me sellega teeme riigile, kust me nad ära meelitame. Nii et oleks viimane aeg see lollimängimine nende niinimetatud pagulastega lõpetada. Kui üks rahvas oma iseseisvas riigis pole võimeline endale normaalset elu looma, siis ei suuda ta seda ka kuskil mujal. Kui skunksidele nende endi hais ei meeldi, siis ega nad sellest haisust ikka lahti ei saaks, minnes mõnda teise riiki.
KALJU MÄTIK
Autor (s. 1932. a.) on endine poliitvang, veetis 1970-ndatel oma meelsuse tõttu vangilaagrites kuus aastat. Hariduselt insener. Arvukate kirjutiste autor. Töötanud tehniliste tekstide tõlkijana. Eestindanud vene keelest vabadusvõitleja Sergei Soldatovi (1933-2003) raamatu „Taassünni põuavälgud” (Tallinn 2012, kirjastus „Ortwil”). Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu ning Rahvuslaste Tallinna Klubi liige.
FOTO: PM/Scanpix – Mart Niklus ja Kalju Mätik (paremal)
