Kersti Kaljulaid Riias. Foto: Scanpix
Välisteenistuse seaduse muutmise seadus on president Kersti Kaljulaidi hinnangul vastuolus põhiseadusega ja seetõttu jättis president selle välja kuulutamata. Nimelt on seaduse eesmärk anda nn “abikaasapalk” võõrriikides töötavatele Eesti ametnikele ja diplomaatidele, aga seda pole laiendatud kooseluseadusega elukaaslasteks registreeritutele. Kaljulaidi otsus sai Isamaa juhtfiguuridelt teravat kriitikat.
https://objektiiv.ee/kaljulaid...
Kaljulaid ütles neljapäeval Kuressaares pressikonverentsil, et seadus läheb vastuollu põhiseaduse paragrahvidega 12, 26 ja 27, vahendas ERR. Seadus annab pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnike ja teenistujate abikaasadele sotsiaalsed tagatised.
Nii makstakse neile nn “abikaasatasu”, kuid koosolu registreerinud ametnike-teenistujate puhul sellest juttu pole. Kaljulaiu meelest on mõlemad suhtevormid reguleeritud Eesti seaduste alusel, seega tuleks selliseid perekondi kohelda ühetaoliselt.
Kaljulaiu hinnangul on olemas ka pretsedendid – nii pakuvad sarnast võrdset kohtlemist näiteks perehüvitiste seaduse ning töölepingu seaduse uuemad redaktsioonid.
Isamaa: abielu tuleb määratleda mehe ja naise liiduna
Välisminister Urmas Reinsalu teatas, et pole Kaljulaidiga nõus ei juriidiliselt ega poliitiliselt. Tema sõnul üritab Kaljulaid läbi valdkonnaseaduste saavutada sama tulemust, mille oleks andnud kooseluseaduse rakendusseadustega vastuvõtmine. Reinsalu viitas, et Kaljulaid on varemgi välisteenistuse seaduse muudatusi välja kuulutanud, nägemata konkreetses küsimuses toona probleemi. Maikuus kuulutas Kaljulaid aga välja maareformi seaduse muudatused, kus sisaldusid samuti teatud õiguste puhul üksnes abikaasa ja sugulase mõiste.
“Kokkuvõttes, presidendi otsus on poliitiline, selge eesmärgiga Eestis tõsta päevakorda kooseluseaduse rakendamine ja seeläbi abielu mõiste muutmine ning kasutab ulatuslikult juriidilise aktivismi argumente. See juhtum ei jää viimaseks ning on seetõttu kinnituseks praktilisest vajadusest selguse huvides tagada abielule põhiseaduslik kaitse, nii nagu seda pani ette Eesti Kirikute Nõukogu,” kirjutas Reinsalu sotsiaalmeedias.
Lisainfona on allpool toodud nimekiri seadustest, mis on ametisoleva presidendi väljakuulutatud ning sisaldavad viidet…
Posted by Urmas Reinsalu on Neljapäev, 25. juuni 2020
Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi hinnangul näitab aga veto vajadust määratleda abielu põhiseaduses mehe ja naise vahelise liiduna.
Seederi sõnul on tõsine mõttekoht, et aastakümneid kehtinud välisteenistuse seadus, mis on võimaldanud abikaasadele täiendavaid hüvesid, on nüüd täiesti ootamatult presidendi arvates põhiseadusevastane. „Selle otsuse valguses on selge, et tuleb astuda konkreetseid samme abielu institutsiooni kaitseks.“
Seederi sõnul on traditsiooniline perekond ühiskonna alustalaks. „Tegemist on väärtuspõhise küsimusega, mis tuleneb abielu institutsiooni pikast ajaloost ja traditsioonist. See on stabiilseim ja levinuim kooseluvorm, mida riigil tuleb väärtustada. Isamaa initsiatiivil on Eesti maksupoliitikat täiendatud mitmete mehe ja naise vahelist abielu toetavate regulatsioonidega. Abielu määratlemine põhiseaduses näitaks, et riik hindab ja toetab tugevat perekonda ja abielu institutsiooni ning looks selguse Eesti seadusandluses“
„Isamaa Erakond tegi 2016. aastal Riigikogu erakondadele ettepaneku algatada Põhiseaduse täiendamine, mis sätestaks abielu kui mehe ja naise vahelise liidu ja 2018. aastal kinnitas Isamaa Suurkogu erakonna maailmavaatelised aluspõhimõtted, milles sätestati sama. Nüüd on poliitiline olukord muutunud ja ka EKRE on asunud Isamaa ettepanekut aktiivselt toetama, mis annab lootust viia põhiseadusesse abielu sätestamine mehe ja naise vahelise liiduna. Loodetavasti õnnestub sellele ettepanekule leida ka teiste erakondade toetust,“ rääkis Seeder.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud uuring 2020. aasta jaanuaris näitas, et abielu mõiste põhiseaduses määratlemist kui ühe naise ja ühe mehe vahelist liitu toetas 59 protsenti vastanutest.
Toimetas Jaanus Vogelberg
