Kaljurand globaalsest eestlusest: topeltkodakondsus peaks olema lubatud - välismaal elavaid kultuuritegelasi ja sportlasi usutakse rohkem kui diplomaa

Kaljurand globaalsest eestlusest: topeltkodakondsus peaks olema lubatud - välismaal elavaid kultuuritegelasi ja sportlasi usutakse rohkem kui diplomaa (2)

Eestlased Eestis | 11 Feb 2016 | EWR

11. veebruar 2016
www.DELFI.ee
Marina Kaljurand Riigikogus
Foto: Andres Putting

Välisminister Marina Kaljurand andis täna riigikogu täiskogule ülevaate välispoliitikast ja mainis ka globaalset eestlust. Nimelt leiab minister, et topeltkodakondsus peaks olema lubatud. "Pigem olgu topeltkodakondsus, kui ei ole kodakondsust üldse. Väikese riigina me peame eriti hindama iga inimest, kes on meie sõber, meie kodanik, meie kaasmaalane," leidis minister.

"Hinnanguliselt elab väljaspool Eestit praegu 120 000 – 200 000 Eestit pärit inimest. See on väga hinnanguline, kuna me saame põhineda ametlikult rahvastikuregistri andmetel ja tõepoolest, kellelgi ei ole kohustust ennast registreerida. Ma olen teiega väga nõus, et välismaal elavad eestlased ja meie kaasmaalased on väga suur potentsiaal nii Eesti tutvustamisel, eesti kultuuri tutvustamisel. Tänapäeva globaalses maailmas, kus inimesed elavad järjest rohkem välismaal, on see potentsiaal eriti suur," kinnitas minister vastuseks Imre Sooääre (RE) esitatud küsimusele selle kohta, kas nii suur hulk eestlasi saaks meid maailmas paremini tutvustada ja esindada, kui topeltkodakondsus lubatud oleks.
Reklaam

"Kui me vaatame ringi, siis rahvusvaheliselt, kes on Eesti tuntuks teinud? Need ongi valdavalt eestlased, kes on kas kultuuritegelased, sportlased. Neid usutakse palju rohkem kui usutakse diplomaate, kui nad räägivad Eestist. Nii et mina nimetan neid alati Eesti Vabariigi suursaadikuteks nendes riikides, kus nad elavad, kus nad töötavad ja kus nad Eestit tutvustavad," rääkis minister ja kinnitas, et võõrsil elavate eestlastega on ministeeriumil väga tihedad suhted.

"Mina usun sellesse, et sõpru pole kunagi liiga palju. Ma olen näinud väga erinevaid eestlasi, kes elavad välismaal. Olen näinud teise põlvkonna eestlasi, kes ei räägi enam eesti keelt. Olen näinud neljanda põlvkonna eestlasi, kes on suurimad Eesti patrioodid, hoiavad eesti keelt ja kultuuri. Ma leian, et, jah, me peame võimaldama sünnijärgsetele Eesti kodanikele kodakondsuse ka siis, kui nad elavad väljaspool Eestit, nii nagu seda teevad järjest rohkemad riigid maailmas. Pigem olgu topeltkodakondsus, kui ei ole kodakondsust üldse. Väikese riigina me peame eriti hindama iga inimest, kes on meie sõber, meie kodanik, meie kaasmaalane, kes aitab meid tutvustada maailmas ja kes on teinud ja jätkavad selle nimel suurepärase töö tegemist," leidis Kaljurand.

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.

oki12 Feb 2016 09:04

Jah, artiklist paistab, et Kaljurand ei tea sellest võimalusest isegi täpselt. Topeltkodakondsus on täiesti võimalik sünnijärgselt, muidu ei saaks põgenikkude põlvkond ja nende järeltulijad omada Eesti kodakondust samaaegselt aukohariigi kodakondsusega, aga ometi on seda võimalust kasutanud tuhanded väliseestlased.

Topeltkodanik Juks12 Feb 2016 08:42

Eestis on selle topeltkodakondsusega natuke segane olukord. Topeltkodakondsus pole lubatud aga samas, kui ma olen sünnijärgselt Eesti kodanik (vähemalt üks vanematest on Eesti kodanik) , siis tänu Põhiseaduse kaitsele, ei saa keegi minult ka Eesti kodakondsust ära võtta, kui ma sellest ise ei loobu, kui võtan vastu teise riigi kodakondsuse.

See topeltkodakondsuse keelamine töötab praktikas ainult nende puhul, kellel pole sünnijärgne kodakondsus. Samas kui mõelda kes on need enamus mitte sünnijärgsed kodanikud, siis tegelikult see olukord nii halb polegi.

Loe kõiki kommentaare (2)

Eestlased Eestis

Estonia's Nordica to file for bankruptcy after failed privatization efforts