Eesti peaminister Kaja Kallas nimetas
Põhjarannikule antud intervjuus, et valitsuse plaan võtta ära kohalikel valimistel hääleõigus Venemaa ja Valgevene kodanikelt on põrkunud sotside vastuseisule. Samas loodab Kallas selles asjas abi Isamaalt ja EKRElt.
"Meil koalitsioonis on selles erimeelsusi," ütles Kallas vastuseks Põhjaranniku küsimusele, kas riigikogus õnnestub kokku saada 81 häält, et teha põhiseaduses parandus, mis peataks Venemaa ja Valgevene kodanike osalemise järgmistel kohalikel valimistel.
Kallas on ise seisukohal, et valimisõiguse võiks peatada senikauaks, kui käib sõda Ukrainas ning "inimesed, kes saavad Putinit valida ja on ka Venemaal mobilisatsioonikohuslased, saavad suunata siin kohalikku poliitilist elu".
Kallase sõnul on ka võimalik Isamaa ja EKRE kaasamine. Samas tunnistas Kallas, et ta ei taha ka koalitsiooni lõhkuda, sest "kui sa lähed tegema väljaspool koalitsiooni olevate häältega, siis see üldiselt koalitsiooni tervisele hästi ei mõju".
SDE esimees Lauri Läänemets väljendas oma muret ühiskonna lõhestumise üle, kirjutab ERR. "Valimisõiguse peatamise või piiramisega kaasneb risk, et eestimeelsed erakonnad kaotavad aastateks või aastakümneteks Ida-Virumaa valijad venemeelsetele jõududele. Esimesed märgid sellest olid juba viimastel [riigikogu] valimistel, kus venemeelsed poliitikud tegid arvestatava tulemuse ja said kolmandiku riigikogu valimistel antud Ida-Virumaa häältest. Need olid Eesti kodanike hääled," ütles Läänemets.
Läänemetsa sõnul võib see viia ka separatistlike meeleolude tekkeni Ida-Virumaal: "Kõige mustem stsenaarium on näiteks see, et koostöös Venemaa poolt tuleva mõjutustegevusega hakkavad valimisõiguse piiramisele vastureaktsioonina kujunenud poliitilised jõud külvama Ida-Virumaal separatistlikke meeleolusid. Lihtsustatult öeldes – taotlema näiteks Ida-Viru rahvavabariigi väljakuulutamist. Venemaa on sarnaseid meelsusi ära kasutanud Gruusias, Moldovas, Ukrainas."
Eestis on eelmise aasta mai seisuga ligi 69,000 hääleõiguslikku Venemaa ja Valgevene kodanikku.
