KANADA DOLLARI TULEVIK
Ajal, mil enamik maailma otsustajaid jälgib ühe silmaga sõjauudiseid, kiikab kanadalaste teine silm Kanada dollari katastroofilist langust 1976. aastast peale.
Milline võiks olla Kanada dollari väärtus 10 aasta pärast?
Kanada dollari ametliku kursi õitseaja kõige kõrgem väärtus oli 20. augustil 1950, kui ühe Kanada dollari eest võis saada 95 USA senti.
Kanada dollar lõpetas oma päeva 25. jaanuaril s.a. USA dollari suhtes väärtusega 1.64, mis on kõige madalam seis tema 144-aastases ajaloos. Neljapäeval 11. juulil s.a. tuli Inglise naela ostmiseks tuli maksta 2.40 dollarit. Käesolevas artiklis kirjeldame nende fundamentaalnäitajate mõju, mis peamiselt põhjustavad Kanada dollari ebakorrapäraseid kursimuutusi ja selle mõju siinsele majandusele. Fundamentaalnäitajate puhul langeks lõplik valik instrumentidele, mida kasutab Kanada Pank dollari stabiilsuse kontrollimiseks. Kõige olulisemaks on siin panga poolt kontrollitav intressitase, võrreldes ülemaailmsete intressitasemetega. Sellest sõltuvad inflatsiooni kasv ja dollari väärtus rahaturul.
Panga seisukoht
Majanduslangus toob kaasa tavaliselt tarbekaupade suhtelise hindade tõusu või inflatsiooni. Kuid „keskmisele” kanadalasele näib, et seekord pank „komponeeris“ seda meie dollari kiireloomulise langusega USA dollari suhtes. Ehkki Kanada kapitaliturg omab kõiki instrumente dollari edukaks kaitseks, pole pank neid ometi kasutanud loonie kaitseks. Miks? Sest juba aastaid on pank oma tähelepanu koondanud kõrge inflatsiooni vältimisele. Pank väidab, et inflatsiooniga kaasnevad mitmesugused majanduselu hävitavad tegurid: raha väärtuse langus, mis omakorda soodustab spekulatiivseid investeeringuid, madaldab piiratud sissetulekutega inimeste elatustaset ja kutsub esile hindade ja intressitaseme tõusu.
Üheks inflatsiooni hindamise võimaluseks on tarbijahinnaindeksi (CPI, consumer price index) jälgimine, mida peetakse hindade kõige üldisemaks näitajaks ja mis tavaliselt on avalikkuse tähelepanu all.
Inflatsiooni kontrolli strateegia
Panga sihiks on hoida aastast inflatsiooni tõusu 2 protsendi juures. Panga käsutuses on mitmesuguseid rahapoliitika instrumente inflatsiooni kontrolliks. Nendest kaks kõige mõjuvamat on panga protsendimäär ja/või madal/kõrge dollar. Mõlema kasutamisest sünnivad probleemid, millised oluliselt raskendavad küsitluste tulemuste tõlgendamist ning kasutamist.
Intressitase Kanadas
Kanada dollari intressitase on olnud ajalooliselt otseselt mõjutatud Ühendriikide lühiajalisest intressitasemest ja püsinud 1,5 % võrra kõrgemal lõunanaabri omast.
Alates 1996. aasta veebruarist on panga ametlikuks intressitaseme määraks üleöö interessitaseme pendeldamise kõrgeim numbriline väärtus. Aastail 1980—1996 oli selleks riigikassa (treasury) poolt korraldatud iganädalasel oksjonil pakutud 91-päevase laenu keskmine protsent, pluss 0,25 protsenti ühest protsendist. Kanada ajaloolised intressimäärad on kõikunud 2 kuni 21,24% vahel.
Tuleks ka toonitada, et dollari kõikuv vahetuskurss ei kindlusta stabiilset intressitaset. Normaalse majanduskasvu tagamiseks võiks intressimäär olla ligilähedane produktiivsuse tõusuga.
Raha ja valuutaturg Kanadas
Panga Rahvusvahelise Osakonna kaudu kaitseb pank Kanada dollari puutumatust välisturgudel, st. formuleerib dollari valuutapoliitikat, vaatamata sellele, et finantsministeeriumile kuulub eesõigus seda teha. Panga kauplejad ostavad ja müüvad valuutat selleks, et hoolitseda ja kontrollida dollari väärtust ning ära hoida ootamatuid rünnakuid meie dollarile. „Korrapärane turg” on selle osakonna moto, sest pangale meeldib, kui sarnased operatsioonid toimivad sujuvalt.
On kaks moodust, kuidas pank saab mõjutada meie dollari väärtust. Kui Kanada kulutab enam dollareid välismaalt sissetulevaist, siis sellega on vähem näiteks Ühendriikide dollareid turul. Tulemuseks on, et meie dollari hind langeb võrreldes Ühendriikide omaga. Sellise olukorra vältimiseks müüb pank oma reservidest Ameerika dollareid turu stabiliseerimiseks. Sama protsess töötab vastupidi, kui Kanada dollari väärtus hakkab tõusma. Otseselt on kõnealusest operatsioonist mõjutatud kaubavahetuse aktiivsus ja väliskapitali paigutamine Kanadasse.
Teine moodus dollari kontrollimiseks on kasutada selleks tehinguid riigi väärtpaberite laekast. Selleks on pangal oma väärtpaberite osakond (security department). See osakond teostab oma poliitikat nn. avatud turu operatsioonidena, müües või ostes lühiajalisi riigikassa laenutähti (treasury bills) ja/või obligatsioone (bonds) oma portfoliost vastavalt vajadusele, sellega kas suurendades või vähendades interessitaset rahaturul. Kui Kanada intressid on kõrged, siis voolab välismaa raha investeeringute näol Kanadasse. Selleks peab välismaalasest investeerija ostma Kanada dollareid, nii et ta saaks siin investeerida. Aga kui intressid on välisriikides kõrgemad kui Kanadas, siis leiab aset vastupidine tehing. Et kaitsta Kanada dollarit, peavad meie intressid olema alati kõrgemad, ja seda eriti meie lõunanaabri omadest, et sarnased operatsioonid kannaksid vilja.
Igapäevase välisvaluuta avatud netopositsiooni leidmiseks summeeritakse vastava valuuta bilansiline positsioon (aktiva miinus passiva), ja vastavalt vajadusele sooritatakse tähtajalised ostud (forward positsioon) tasakaalustatud profiidi turvalisusega (hedging).
Milline on dollari tulevik?
Milline on Kanada dollari väärtus 10 aasta pärast? Igaüks, kes oskab lükatit käsitseda, võib teha ennustusi tuleviku-dollari suhtes. Kanadalased vaatavad ikka enam ja enam tagasi ajastule, mil siinse dollari väärtus oli kõrgem kui ameeriklaste oma. Tänapäeval on dollar kaotanud oma väärtusest vis-a-vis Ühendriikide omaga võrreldes 70 protsenti. Kanada võib ühel päeval seista silmitsi olukorraga, et dollar võib langeda kuni 50 sendile USA dollari väärtusega võrreldes.
Miks? Sest viimase 10 aasta dollari „taganemist” ei saa enam vaadata kui korrapärast taandumist oma õitseajast, vaid kui tohutut kõrvalekaldumist Kanada dollari ajaloos. Juba viimase aasta jooksul on dollari väärtus kahanenud 7 protsendi võrra 67-st sendist. Samuti ei saa dollari tõusu lootusi rajada toormaterjali hindade tõusule, sest ka hinnad langevad. Olgu siinjuures mainitud, et toormaterjali hinnad olid oma kõrgpunktis aastal 1812.
Dollari äkiline langus on tõstnud esile idee asendada Kanada dollar Ühendriikide omaga, mis siis vabastaks selle oma armetust olukorrast. Sel viisil oleks Kanadal siis tugev vääring, aga miinuseks oleks see, et Kanada kaotaks oma majandusliku iseseisvuse.
Mis aitaks dollarit?
Meie dollari väärtuse tõusule oleks tõhusaks abiks, kui suudetaks taastada ajalooline intressitaseme vahekord USA omaga. Selleks võtmeks on 10-aastase riigi väärtpaberi intressitaseme tsükkel. Kui hoida 6 protsenti keskmise näitajana, siis keegi ei ostaks praegu 10-aastast obligatsiooni 5-protsendilise kupongiga. Kui aga 6 protsenti on oletatav kõrgpunkt ja sealjuures keskmine on 4 protsenti, siis 5-protsendiline kupong on veel küllalt hea investeering. Teisel juhul lihtsalt kasutatakse nn. krediidi pikendamist roll-over tehnikat, kuni ollakse veendunud intressitaseme kindluses.
Analüütikud on aga kindlaks teinud, et kanada intressitasemed reageerivad väga vähe Kanada makromajanduslikele uudistele, küll aga on oluliselt mõjutatud kõnealustest uudistest USAs.
Kanadalaste teiseks tõhusaks relvaks dollari väärtuse tõusuks on produktiivsuse tõstmine. Põhiliselt omab edukalt töötav ettevõte, mille turuvalik ja toodang on atraktiivsed, püsivat huvi ka aktsiaturul, kus selle ettevõtte vabalt kaubeldavad aktsiad põhjustavad samuti valuutavoolu Kanada aktsiate vastu.
Lõpparvamus
Esmalt peame tõdema, et Kanada dollar on kui marginaalne valuuta. Vaatamata sellele, et Kanada kuulub maailma juhtivate tööstusriikide G8 rühma, moodustab tema valuuta vaid 3 protsenti igapäevastest valuutatehingutest maailmas.
Tänapäeva põhiliseks probleemiks maailma rahaturul on Ameerika dollari tugevus vis-a-vis teiste maadega võrreldes. Pole mingit kahtlust — Ameerika dollar on maailmas praegu kõige ülehinnatum raha.
Kahtlemata kannatab Kanada raha väärtus suurriikide rahapoliitilistest otsustest tulenevate nii lühi- kui ka pikaajaliste kapitali paigutamise võimaluste tõttu maailmas. Siiski pole see tänapäeval enam nii väga sõltuv kaubanduse aktiivsusest, vaid hoopis kapitali kiirest liikumisest, mida võimaldab kiireloomuliste ülekannete tegemine elektroonilisel teel.
Silmas pidades meie dollari 25%-list langust viimase 10 aasta jooksul, oleks siinne inflatsioon pidanud olema palju kõrgem kui Ühendriikides.
Valuuta krooniline langus on seda segavam, et valitsus on lakkamatult kinnitanud meie majanduselu edasiviivate tegurite head olukorda. Kui aga küsitakse, miks on dollari väärtus nii kaua olnud madalam oma „fundamentaalsest” väärtusest, st. 75 sendist, siis on nn. rahanduseksperdid olnud küllalt kiired leidma rahvast rahustavaid vastuseid. Enamasti seletatakse seda Jaapani,Venemaa, Brasiilia ja Argentiina majanduse allakäigust tulenevate mõjutustega. Nähtavasti ollakse siis tulevikus ka paratamatult rahul 65 sendiga, mis on 16 protsenti madalam dollari ostujõust.
Eelpool kirjeldatud analüüsi põhjal võiks püstitada teesi, et on tekkinud ajastu, kus valitsus ei ole võimeline ajama Ameerika Riigipanga Federal Reserve Board rahapoliitikast erinevat poliitikat. Pole ka võimalik ennustada, et Kanada dollar võiks kunagi veel muutuda maailma valuutaturul üheks nõutavamaks valuutaks.
Arvamus
TRENDING
