skj. Aleks Kivi
ngdr. Kristina Agur
skm. Enno Agur

„Tähti on taevas nagu metsas puid või tegelikult ju veelgi rohkem ...“

Neljas Eesti Skautide Ühingu ja Eesti Gaidide Liidu ühine suurlaager „Tähemets“ toimus Tagametsas, Lõuna-Järvamaal, 11.-18. juulini 2009.

Laagrist võttis osa üle 800 skaudi ja gaidi üle maailma, nende seas ka 23-liikmeline eesti skautide ja gaidide malevate esindusüksus Kanadast. Viimase juhid olid skj. Aleks Kivi ja ngdr. Kristina Agur. Reisijuht oli skm. Enno Agur. USA-st osales 14 eesti skauti ja gaidi ning Austraaliast üks eesti skautjuht. Osavõtjaid oli veel Soomest, Rootsist, Leedust, Austriast, Belgiast, Sloveeniast, Inglismaalt, Saksamaalt, Türgist ja Hong Kongist.

Tagametsa asub Kesk-Eestis, Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa piiril, Türi vallas, Rassi külas, Saarjõe kaldal. Laagrialal on renoveeritud jahiloss, saun, metsavendade punker ja mälestussammas.

Reis suurlaagrisse

Sõit Kanadast „Tähemetsa“ algas juba juuni lõpul, kui suurem osa üksuse liikmeid reisis Tallinna, et osaleda laulu- ja tantsupeol.

Esindusüksus kogunes reede, 10. juuli õhtul Tallinnas Schnelli hotelli ja laupäeva hommikul algas bussisõit suurlaagrisse, kaasas nädalane varustus.

2,5-tunnise reisi järel jõudsime Tagametsa. Kiiresti leidsime oma all-laagrid ja püstitasime telgid kõrge kuusemetsa alla, enne kui kerget uduvihma sadama hakkas. „Siiriuse“ all-laagris olime koos Lääne Skautide Maleva ja Põhjala Gaidide Maleva noorte ja juhtidega. All-laagri juht oli skj. Remi Neitsov. Samas olid ka gaidid-skaudid Rootsist ja Türgist. Meie noorem liige, 8-aastane hellakene Serena Vilde viibis hundude ja hellakeste all-laagris „Sabatäht“.

Avaparaad

Laager avati piduliku kogunemise ja avaparaadiga, kus osalejad marssisid jahilossi kõrvale lipuväljakule. Heisati 14 riigilippu, lauldi Eesti hümni.

Laagri juht nskm. Mikk Leedjärv tervitas kogunenud skaute, gaide ja külalisi. Tema suurim soov laagrilistele oli, et luua uusi sõprussidemeid. Järgnesid tervitused, sh kirjalik tervitus Eesti Vabariigi presidendilt Toomas Hendrik Ilveselt. Noorena oli president Ilves skaut ja viibis mitmetes skautlaagrites Kotkajärvel jm. Eesti riigipea rõhutas oma pöördumises sõpruse sõlmimise tähtsust: „ ... skaudiaastatel ja -laagrites sõlmitud sõprus kestab üle aja. Minul on see nii läinud. Seda kokkukuulumise ja vanade mälestuste meenutamise tunnet ei anna edasi ükski raamat. Seda tuleb endal kogeda. Seepärast soovingi teile kõigile selleks laagri-nädalaks meeldejäävaid ja uusi sõpru, mis teevad teist skaudi ja gaidi elulõpuni.”

Laagri tegevus ja päikesesüsteem

Kuna 2009. aasta on rahvusvaheline astronoomia aasta, oli suurlaagri teemaks valitud täheteadus, millest tulenes ka laagri nimetus – „Tähemets“. All-laagrite nimed oli samuti kosmoseteemalised: „Siirius“, „Veega“, „Kastor ja Polluks“, „Päike“ ja „Kapella“, hundude-hellakeste all-laager „Sabatäht“, juhtide-külaliste all-laager „Põhjanael“ ja lasteaed „Väike Karu“. Tegevusväljad olid planeetide nimede järgi. Oli võimalus uurida kuut planeeti: Merkuuri, Veenust, Jupiteri, Saturni, Neptuuni ja Uraani. Igal planeedil sai vahvaid asju meisterdada, oma oskusi proovile panna või hoopis midagi uut juurde õppida – käsitöö, kunsti, muusika, spordi, teaduse ja gaidluse- skautluse vallast. Kokku oli üle 60 tegevusala. Väga populaarseteks tegevusteks osutusid mälutreening, orienteerumine, küünalde värvimine ja rakettide valmistamine gaasipudelitest.

Laagrielanikel oli võimalus külastada kõiki planeete kolme päeva jooksul. Juulis on Eestis taevas väga hele veel peale kesköödki, nii sai uurida tähti ja tähtkujusid. Ühel õhtul oli võimalus ka teleskoobi abil imelist taevalaotust vaadata ning teada saada kõik „Tähemetsa“ saladused.

Matkad

Suurlaagris oli kolm matka: hundude ja hellakeste matk „Aarete jaht“, skautide-gaidide 8-tunnine „Tähtede retk“ ning vanemskautide ja -gaidide 24-tunnine ekstreemmatk, mis koosnes 140 km pikkusest jalgsi-, kanuu- ja jalgrattamatkast ning orienteerumisest.

Paljud meie esindusüksuse noored osalesid 8-tunnisel matkal, mille formaat oli valikuline – igaüks sai valida jõukohase teekonna ja kontrollpunktid. Eesmärk oli lõpetada matk 8 tunniga; hilinenud võistkonnad teenisid trahvipunkte. Lisaks pidid võist-konnad kontrollpunktides vastama küsimustele ja täitma ülesandeid. Punkte sai kiiruse ja korrektsuse põhjal. Matka lõpus olid kõik matkajad väsinud, kuid keegi ei kahetsenud oma osavõttu, sest põnevus tegi kõik kuhjaga tasa.

Rahvusvahelised õhtud

Suurlaagris osalenutel oli võimalus tutvustada oma kodu eripära laagri elanikele jahilossi ruumides pärast õhtusööki. Esimene oli Kanada ja USA õhtu, pühapäeval, 12. juulil. Meie noored esinesid mitmete laagri- ja lõkkelauludega. Publikut oli arvukalt, meie laule nauditi väga. Külastasime ka teiste rahvuste õhtuid. Türgi õhtul saime näiteks maitsta kanget türgi kohvi ja maiustusi „Turkish Delight“.

Külalispäev ja B-P jalajälje avamine

Kolmapäev, 15. juuli oli külalistepäev. Laagrisse olid kutsutud lastevanemad jt külalised. Võtsime vastu päris mitmeid Kanada külalisi – sugulasi ja sõpru, kes viibisid laagri ajal Eestis.

Suursündmuseks oli B-P jalajälje avamine jahilossi kõrval. Jalajälje originaal asub skautluse sünnimaal Suurbritannias Gilwell’i pargis. Skautluse looja, Lord Baden-Powell kinkis selle skautidele 1933. a. maailma jamboreel Gödöllõs, Ungaris. Sellest on tehtud teatud kindel arv koopiaid, üks neist kingiti 1973. a. Ameerika Ühendriikides eestlasele skm. Herbert Michelsonile, kelle tütre soovil leiab jalajälg oma koha Tagametsas. Jalajälje vorm on jäädvustatud morses graniitikivisse, mis tähendab: „Ole valmis“.


Elav raamatukogu

Laagris oli avatud „elav raamatukogu“, kust sai laenutada „elavaid raamatuid“ ehk inimesi. Nendeks olid välisriikide skaudid ja gaidid, kes rääkisid oma kogemustest, ametitest ja elust. Meie esindusüksuse skaudid ja gaidid olid osa nendest elavatest raamatutest.

Tõlkimine

Suurlaagris oli skaute ja gaide 10-st välisriigist. Kuna rahvusvaheline keel on inglise keel, siis meie noored ja juhid olid pidevalt ametis tõlkidena – laagri ajalehe toimetuses, suurlõkkel, lõpuparaadil, igapäevases laagri tegevuses ja lõkkeõhtutel. Tihti pidime kohapeal tõlkima korraldusi, teateid jm infot inglise keelde.

Keele kollid

Kui Eesti skaudid ja gaidid võtsid osa Muskoka 2008 suurlaagrist eelmisel suvel, kingiti juhtidele Kotkajärve kollid. Kollidest on kirjutatud laul, kus öeldakse: „ ... et võõrast keelt ei tule suust, selleks koll on tehtud puust.”

Valmistasime kolle „Siiriuse“ all-laagris vabal ajal. Suurim tänu skm. Asko Küttile, kes lõikas meile välja üle 200 keele kolli komplekti – puust kehad, tiivad, ninad ja karvased juuksetutid.
(Järgneb)

Eestlased Kanadas

TRENDING