skj. Aleks Kivi
ngdr. Kristina Agur
skm. Enno Agur Spordivõistlused All-laagrite vahelised spordivõistlused olid korraldatud jalg-, võrk- ja rahvastepallis hundudele ja hellakestele. Meie noored võistlesid tublisti nii jalg- kui võrkpallis. Siiriuse III võrkpalli võistkond tuli kolmandale kohale ja selles osalesid mitmed meie skaudid ja gaidid. Hästi tehtud!
Tähevälja laat Reedel, 15. juulil toimus lipuväljakul tavapärane laagri laat, kus laagri elanikud said pakkuda teenuseid või kaupu ning samal ajal tarbida teiste osalejate teenuseid ning osta nende kaupu. Laada valuuta oli „Tähemetsa Pirr“. Meie noored pakkusid rahvale näomaalinguid. Soovijate nägudele maaliti punaseid vahtralehti, Eesti lipu värve jm huvitavat. Laadal oli populaarseks tegevuseks ka kaelarätikute ning skaudi- ja gaidimärkide vahetamine.
Tänu laat Tähevälja laadale järgnes „Tänu laat“, kus toimus laagri abiliste tänamine all-laagrite kaupa. All-laagri juhtidel oli seal võimalus tänada oma abijuhte ja abilisi tänudiplomite ja kinkidega. Meie esindusüksuse juhid Aleks ja Kristina andsid tänukingid üle meie laagri juhile ja staabile. Sellele järgnes kingitus Eesti Skautide Ühingule ja Eesti Gaidide Liidule – 12 telki, mis esindusüksus oli varunud suurlaagriks ja millised me laagri lõpul otsustasime kinkida meie kodumaa skautidele ja gaididele.
Palju ja palju veel Ei jõua kõikidest tegevustest, üritustest ja muust kirjutada – neid oli nii palju! Metsavendade samba ja punkri külastamine; metsakirik ja jumalateenistus; igaõhtused lõkked all-laagrites; lõkkenaljad; hommikune äratus, kus noored kolistasid telkide vahel pottide ja pannidega; Gilwelli kokkutulek; gaiderite ja masterite lõuna; muutlikud ilmad; maitsev toit; põhitoidud – puder, kartul ja must leib oli peaaegu iga päeva menüüs; õpetasime meie all-laagri elanikele pudru söömist Kanada vahtrasiirupiga jne.
Meie noorte laagrimuljed ja -mälestused Kassandra kirjutab „Tähemetsa“ laagrist: „Minul oli väga tore. Juba esimesel päeval kohtasin mitut toredat inimest. Tegevused olid nii huvitavad ja mitte kunagi igavad. Minu lemmiktegevus oli, kui ma ronisin ühe hästi kõrge puu otsa. See oli päris raske ja hirmutav. Õhtuti oli nii mõnus all-laagri lõkke ääres olla. Me kõik istusime koos ja laulsime. Tore oli, et me saime olla nagu vanad sõbrad, isegi kui me olime ainult paar päeva varem esimest korda kohtunud. „Tähemetsa“ laager ja kõik mu uued sõbrad jäävad mulle alati meelde. Ma loodan, et ma saan üks päev neid jälle näha!“
Robert kirjeldab meie esindusüksuse laagriväravat: „Pidi mahutama
xylophone, kuid edenes kahekorruseliseks struktuuriks puupalkidest. Oli tore koht istuda, juttu ajada, kaarte mängida ja muud.“
Serena, meie ainuke hellakene kirjeldab oma peatuskohta nii: „ Meie telgil oli kaks ruumi, magamistuba ja veranda. Õnneks palju vihma ei tulnud, sest telk lekkis. Ujumine oli tore. Vesi oli väga külm ja jõe põhi oli mudane. Ujuda ühest poolest teise oli kerge. Reedeõhtune tantsupidu oli lõbus. Mulle meeldis muusika – Lady Gaga ja Sean Kingston. Üks grupp oli Pääsusilm – nad mängisid mitmeid eesti viise ja „Sweet Home Alabama“. Sain nende autogrammi minu käe peale! Mulle meeldib ronida. Mitmetes planeetide tegevustes oli ronimine – see mulle meeldis väga. Sellegipärast et kukkusin vahel, oli väga tore! Tegevusperioodidel olin samas grupis kui Ameerika hundud, kes ei rääkinud palju eesti keelt. Mulle meeldis olla nendele tõlk.“
Taavo meenutab laagrit ja sööki: „Laager oli lõbus. Kaotasin esimesel päeval oma kahvli, aga kõht oli alati täis ja sain hakkama kogu laagri aja lusikaga.“
Jaanil on meeles: „Metsavendade ausammas ... punker .... seal elas esivanemate vaim ... isa vaim!“
Katrina kirjutab: „Eesti laager oli fantastiline! Meie all-laagris oli nii palju inimesi teistest maadest ja kõik olid nii sõbralikud. Üks minu lemmikumatest mälestustest oli esimesel päeval, kui meie (kanadalased) ei teadnud kedagi ja läksime lõkke äärde ennast tutvustama. Türklased jagasid laulikuid, eestlased mängisid kitarri, rootslased jagasid valgust, kui pimedaks jäi ja meie kõik laulsime. See oli nii kerge, et leida sõpru – ma räägin nendega ikka nüüd! Ma ootan minna tagasi Eestisse!”
Suurlaagri lõpetamine Laupäeva, 18. juuli hommikul marssisime viimast korda lipuväljakule suurlaagri lõpetamiseks. Tänusõnad said öeldud all-laagri juhtidele, suurlaagri staabi liikmetele ja suurlaagri juhile. Tugev aplaus kõlas igaühele. Riigilipud langetati viimast korda, ja siis oligi suurlaagri ametlik lõpp. Läksime tagasi all-laagritesse, kus lipud said langetatud, laagri varustus pakitud, telgid maha võetud, viimased kallistused tehtud ja hüvastijätud öeldud. Kuiva silma ei olnud kellelgi, nooremad ja vanemad kaasa arvatud.
Buss ootas parklas, et esindusüksuse liikmeid tagasi Tallinna viia. Meid oli tulnud saatma suur hulk „Siiriuse“ all-laagri rahvast; samuti mitmeid suurlaagri staabist, sh meie suurlaagri juht Mikk. Oli uskumatu, et 8 päeva oli möödunud nii kiiresti.
Oleme ülimalt tänulikud eesti ühiskonnale suurte toetuste eest, mille varal saime osaleda „Tähemetsa“ suurlaagris. Need organisatsioonid ja isikud on: Eesti Skaudid ja Gaidid Kanadas, Eesti Skautide Malev Kanadas, Eesti Gaidide Malev Kanadas, Eesti Abistamiskomitee Kanadas, Eesti Sihtkapital Kanadas, Toronto Eesti Ühispank, Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium ning hr. ja pr. G. Raag.
Meie soov oli, et iga noor, kellel oli huvi osa saada suurlaagri elamusest Eestis, seda ka saaks. Teie abiga sai see suurepäraselt täide viidud. Tuhat tänu teile kõigile!
