Kanada eestlane kirjutas Eesti ajalooraamatu

Eestlased Kanadas | 29 Jan 2002 | EWR

Boris Tesnov. Eesti rahva lühiajalugu. Vancouver-Tartu 2001, suures formaadis 408 lk.

Vancouveri insener ja seltskonnategelane Boris Tesnov on saanud hakkama ühe suure ettevõtmisega ja kirjutanud oma kõrges vanuses veel mahuka ja paljudele faktidele baseeruva ajalooraamatu. Ta 90. juubel on talvekuu (novembri) 16. päeval, sündinud aastal 1912. Boris Tesnovi elulugu on täis uusi avastusi, enese ja ühiskonna eneseotsinguid erinevates elukeskkondades.Boris Tesnov sündis küll Pärnus, kuid kui ta oli alles kolmeaastane, komandeeriti ta isa 1915 tööle Venemaale Musta mere äärde. Perekond sai sealt tagasi, kui Boris oli 8-aastane. Autor sai Eestis küll alg- ja keskhariduse. Lõpetas Tallinna Kolledzhi eksternina pärast sõjaväeteenistust 1936 ja jätkas siis õpinguid Tartu Ülikooli õigusteaduses, kuid katkestas ka selle uute huvialade tõttu. Töötas Pärnus ja abiellus seal Olga Krugiga. Aastal 1944 sõitis ta sugulaste paadiga Rootsi, kus hakkas õppima insenerikutse saamiseks Göteborgi Tehnikakoolis. Pärast asus tööle sama linna linnavalitsuse juurde. Tuli Kanadasse 1954 ja sai töökoha Vancouveri linnavalitsuses. See oli alles Vancouveris, kus ta sai täieliku inseneri kvalifikatsiooni 1964. See oli samuti Vancouveris, kus Tesnov hakkas oma ühiskonnategelase võimeid kasutama rohkem nähtaval kujul, eriti Lääneranniku Eesti Organisatsioonide Liidu kauaaegse juhatusliikmena ja suurimate Lääneranniku Eesti Päevade esimehena Vancouveris 1977. Boris Tesnov on olnud helde annetaja eesti ühiskondlike projektide teostamiseks. Nende toetuse esirinnas on ajalooga seoses olevad ettevõtmised. Ainuüksi ühe teose jaoks annetas ta $19.000. Ta ise ütleb, et selline huvi ajaloo vastu on tal olnud juba lapsepõlvest saadik. Kuue keele valdamine on saanud teda viia mitmesuguste kultuurivaramute juurde. Mõistame siis, miks ta oma ajalooraamatu kirjutamist tähtsaks pidas. Autor nimetab oma teost konspektiivseks. Seda võiksime ehk rohkem öelda raamatu esimese osa kohta, mis kirjeldab olukordi kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni N. Liidu poolt 1941. Selline lühem meelespea meie ajaloost on kasulik ajude värskendus igaühele meist. Teine osa viib meid süngesse ajalookäiku Eestis paralleelselt vabaduses viibivate eestlaste tegevusega Läänes. Kuna ENSV ajastu paljud tippjuhid tulid N. Liidust, siis on kolme piirkonna eestlaste teod meie ees raamatus võrdluseks avatud. Raamatu kolmas osa on lühiajaline kroonika taasvabanenud Eestist. Sellel perioodil katsetati mitmete algatustega ja sündmuste hindamiseks polnud veel välja kujunenud olulisemad kriteeriumid. Ta enese kõige vanus ei lubanud vaatluste edaspidist ulatust pikendada. Tesnovi teose indeksis on umbes 1200 nime. Nende taga on lehekülgede numbrid, mis viivad teatud tegude juurde. Neid viiteridu juhivad Lennart Meri 10 reaga, Mart Laar ja Edgar Savisaar kumbki 7 reaga, Tiit Vähi 6 reaga, Aleksander Einseln 5 reaga ja Arnold Rüütel 4 reaga. 1–3 realiste viidetega on ajalugu teinud isikud tähestikulises järjekorras: G. Ernesaks, R. Kreem, L. Leivat, J. Luik, P. Luksep, T. Made, H. Mark, H. Meri, R. Mälk, A. Niitenberg, M. Niklus, E. Nugis, S. Oviir, L. Parek, U. Petersoo, T. Pruuli, K. Päts, M. Rask, H. Rebas, A. Rei, V. Reiman, T. Savi, R. Sinijärv, E. Soone, K. Säre, J. Tamm, E. Tarto, O. Tief, R. Toi, I. Toome, J. Toomepuu, J. Tõnisson, J. Uluots, J. Vares-Barbarus, P. Varul, U. Veering, A. Veidemann, T. Velliste, A. Öövel ja M. Üürike. Raamatus on ka rohkesti pildimaterjali, eriti portreepilte, mis ehk rohkem rõhutavad tippisikute tööd. Tekstis annab ta sündmustele ka hinnanguid. Boris Tesnovi raamatus on muidugi ka ebatäpsusi. See on vist vältimatu kõrvalnähe suurte asjade juures. Pealegi on mitmesugustel elunähtustel erinevaid tõlgendamise võimalusi. Informatsiooni on aga raamatus palju, mille eest ka palju tänu. ROBERT KREEM

Eestlased Kanadas

Eesti rapsiliha! Ainulaadne maailmas! Kas me ei saagi seda maitsta? MAALEHT