See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/kanada-eestlanna-soostab-maesuuskadel-olumpiale-postimees/article6802
Kanada eestlanna sööstab mäesuuskadel olümpiale POSTIMEES
13 Apr 2004 EWR Online
Priit Pullerits, vanemtoimetaja
Need, kel mälu vähegi pikk, mäletavad küllap ehedalt,
 Tiiu Nurmberg võtmas kurvi Eesti koondise heledas dressis võistlustel Põhja-Ameerikas ja näitamas mootorrattal papinukuga, kuidas tuleb kihutades tuuletakistust vähendada.   - pics/2004/TIN6000.jpg
Tiiu Nurmberg võtmas kurvi Eesti koondise heledas dressis võistlustel Põhja-Ameerikas ja näitamas mootorrattal papinukuga, kuidas tuleb kihutades tuuletakistust vähendada.
kuidas lõppes taasiseseisvunud Eesti olümpiadebüüt mäesuusatamises. New Yorgis rahandusega tegelnud väliseestlane Connor Olev Martin O’Brien lõpetas juba avakurvi rajaäärses piirdeaias................



Pärast seda ei ole keegi temast kui suusatajast enam midagi kuulnud.

Miks peaks uskuma, et järjekordne väliseestlane, kes ihkab olümpial sinimustvalge all võistelda, toob mäesuusatamises esivanemate sünnimaale pigem kuulsust kui kurikuulsust?

Esiteks sellepärast, seletab Kanadast pärit 22-aastase Tiiu Nurmbergi treener Ken Ellis, et Nurmberg on pühendunud ja edasipüüdlik, valmis spordikarjääri nimel loobuma rohkemast kui enamik teisi. Ja teiseks, lisab Ellis, on Nurmbergi tehnilised võimed äärmiselt suured – ta on selle nimel neli-viis aastat tõsiselt tööd teinud.

«Kui need kaks eeldust on olemas, siis lõpuks oledki edukas,» nendib Ellis.

Eduni olümpia- või MM-areenil on veel pikk tee minna. Tiiu Nurmberg, kelle isa Jüri ja ema Rita on puhastverd eestlased ning kes ise räägib eesti keelt soravalt, ehkki inglise aktsendiga, kuulub esialgsete arvestuste järgi slaalomis, suurslaalomis ja ülisuurslaalomis maailma esi-400 piirimaile. Täpne reiting selgub alles sügiseks.


E nne kaheks nädalaks Eestisse saabumist lõi Nurmberg aprilli algul kaasa Soome meistrivõistlustel. Slaalomis sõitis ta välja 8. ja suurslaalomis 9. aja, kaotades võitjale, MK-etappidel korduvalt esikolmikusse murdnud Tanja Poutiainenile nelja sekundiga.

Jah, see on suur allajäämine, möönab Ellis, ent sellegipoolest on kaks esikümnekohta kinnitus selgest edasiminekust.

Lõppenud hooaja oluliseks tähiseks olid Põhja-Ameerika karikavõistlused, mis on hüppelauaks MK-karussellile. Seal lõpetas väliseestlanna USA ja Kanada paremikuga konkureerides slaalomis ja suurslaalomis neljanda kümne algul.

Ent sama tähtsad kui resultaadid on Ellise sõnul suurvõistlustel hangitud kogemused. Ehk kuidas kontrollida niigi riskirohkel spordialal emotsioone ning vaimselt mitte läbi põleda. «Sa ei saa minna esimese võistlusena kohe olümpiale sõitma,» lausub Ellis.

Eesti mäesuusakoondise ainsa liikmena on Nurmbergil olümpiapilet sama hästi kui taskus. Ehkki Eesti Olümpiakomitee ei ole 2006. aasta Torino mängudele pääsu tingimusi veel kehtestanud, avaldas EOK saavutusspordi divisjoni juht Martti Raju Nurmbergi üha paranevate tulemuste valguses toetust, et Eesti ka mäesuusataja võistlustulle saadaks.

Kuid Nurmberg ei taha olümpiale sõita lihtsalt seepärast, et ta on talispordi ühel vaatemängulisemal alal ainus eestlane. «Me ei taha minna lippu kandma, vaid ikka riiki esindama,» lisab Ellis.

Milliste sihtidega?

«Tahaks teha perfektse sõidu,» vastab Nurmberg. Mis tähendab heal juhul kohta 30 parema seas.

On see tõesti saavutatav?

Treener Ellis mõtleb. Siis arutleb: olümpial saab iga riik panna välja neli sportlast, maailmas on kaheksa tugevat mäesuusariiki, lisaks üksikud sõitjad teistest riikidest «Ma arvan,» resümeerib Ellis, «et top 30 on suur väljakutse, aga see pole ebareaalne, kui areng jätkub. Ebareaalne on see praegu.»

Tiiu Nurmberg on konkurentide seas kehvemas seisus juba ainuüksi seetõttu, et ta alustas mäesuusatamist alles 12-aastaselt.

Need, kellest tulevad suured sõitjad, on hakanud alla kihutama juba kolme-neljaselt ning noppinud esimesed võidud kuueselt.

Ometi loodab Ellis, et rohkem kui vanus otsustab Nurmbergi pühendumus ja asjaolu, et ta on late bloomer – hiline õidepuhkeja.


Veel 2002. aasta kevadel võistles Nurmberg Kanada eest, kuid juba sama aasta sügisel leiab protokollidest tema nime tagant lühendi EST. Tol suvel oli sportlase isa Jüri kohtunud Torontos eestlastega ning kiitnud noile oma suusatajast tütart.

Sealt saigi alguse tihe kirjavahetus Eesti, Kanada ja rahvusvahelise suusaliidu juhtide vahel, mis päädis vahtralehemaa otsusega lubada 1997. aastal Eesti kodakondsuse võtnud Nurmberg esindama Eestit.

«Otsisin elus uut võimalust,» seletab Nurmberg riigi vahetust, «ja ma olen alati olnud eestlane.» Tõepoolest, ta on noorena harrastanud rahvatantsu ja käinud gaidide laagris. «Tegin kõike, mis Kanada eestlased teevad,» lausub ta.

Ent ei salga, et üks põhjus esindatava riigi vahetamiseks peitus tõsiasjas, et tal polnud lootust pääseda Kanada koondisse.

Treener Ellis ei välista, et Nurmbergi karjääri tipp võib saabuda just Kanadas, 2010. aasta taliolümpial Vancouveris. Just tolleks aastaks jõuab tema seni üks edukamaid õpilasi mäesuusataja parimasse ikka – saab 27.

Mis eriti tore: pereliikmed, sealhulgas vanem vend Juhan ja alles kümnene õde Tiina saaks tulla raja äärde kaasa elama.

Ja veel üks asi, ei jäta Nurmberg Vancouverile mõeldes lisamata: «Seal oleks mul juba rohkem headele tulemustele lootusi.»
Märkmed: