Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas esimees ltn. Ülo Isberg annab lipu üle president Arnold Rüütlile.
President Rüütel tänas väeosa lipu üleandmisel kõiki neid inimesi ja asutusi, kes nii Eestis kui Kanadas selle heaks oma annetuse tegid ning soovis Pioneeripataljonile jõudu Eesti riigi kaitsmisel.
Lipu heaks annetasid Pioneeripataljoni viimase ülema kol. Johann-Bernhard Haljaste tütar Helene Rammo ja poeg Voldemar Haljaste, kol. Tõnis Nõmmik, erukolonelleitnant Robert-Eduard Telliskivi, kol-ltn. Ülo Tamre, ltn. Ülo Isberg, Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas ja Eesti Vabadusvõitlejate Liit Kanadas.
Lipp on kahepoolne, ühel küljel on tumerohelisel taustal kujutatud kindlust ning tammelehtedega ümbritsetud mõõga ja kilbiga lõvi; lipule on märgitud väeosa asutamise kuupäev. Väeosa embleem sümboliseerib kindlameelsust, tahet kaitsta oma riiki ning ühtekuuluvustunnet. Lipu teisel küljel on Eesti Vabariigi trikoloori keskel riigivapp ja kiri „Eesti kodu kaitseks”.
Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas oli üks peaannetajaid lipu valmistamisel. Nii kuulus ka Ü. Isbergile au anda lipp üle presidendile ja ta esines tseremoonial kõnega, soovides Pioneeripataljonile edu ja õnne edaspidiseks. Samas andis ta ka Tapa väljaõppekeskuse ülemale kol. Urmas Roosimäele üle Toronto Eesti Baptisti Koguduse suurannetuse — 4200 dollarit pataljoni territooriumile rajatava oikumeenilise kabeli ehitamiseks, millele pannakse nurgakivi veel sel suvel.
Seejärel andis president lipu üle Pioneeripataljoni ülemale leitnant Margus Neudorfile.
Eesti kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts tutvumas Tapa Väljaõppekeskuse uue
õppehoone arvutiklassiga.
õppehoone arvutiklassiga.
President Rüütel esines lipu üleandmise tseremoonial kõnega, milles ta tõi esile pataljoni rolli pioneeride oskuste ja väljaõppe arendamisel, öeldes: „Me vajame seda nii oma esmase kaitsevõime tagamiseks sõjaaja üksuste ettevalmistamisel kui ka liitlaskohustuste täitmiseks, mis tähendab muuhulgas missiooniüksuste väljaõpet ja osalemist ühisoperatsioonidel.”
Seejärel toimus Tapa Väljaõppekeskuse uue staabihoone ja õppehoone pidulik avamine. Lindi lõikasid läbi president Rüütel, kaitseminister Jõerüüt ja kaitseväe juhataja Kõuts. Õppehoones on kuus õppeklassi, arvutiklass, instruktorite kabinetid, raamatukogu, saun ja auditoorium. Staabihoones asuvad väljaõppekeskuse staabi, väeosade staapide ning keskpolügooni juhtkonna ruumid.
Lähemal ajal ehitatakse väljaõppekeskusesse veel ajateenijatele mõeldud internetipunktiga sõdurikodu, kinnipidamiskohtadega pääsla ning tehnikapark.
Pioneeripataljoni alguseks loetakse 15. detsembrit 1917, kui Eesti diviisi ülema käsul formeeriti Tallinnas sapööri- ja sideallüksustest koosnev Eesti insenerirood. Pärast Eesti taasiseseisvumist loodi 2002. a. Suurtükiväegrupi koosseisu Pioneerikool. 2004.a. alguses loodi Tapa Väljaõppekeskuse koosseisu Pioneeripataljon.
Viimane on ainus omataoline Eestis. Pioneeripataljoni ülesanneteks on liikuvuse tagamine, tõkestamine ja kindlustamine. Samuti tegeleb Pioneeripataljon keemiakaitsega ning valmistab ette Afganistanis NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil osalevaid demineerimismeeskondi.
Pioneeripataljoni pidulik marss.
