Kanada hõivab suurtükipaatide abil Arktikat ETV

Kuumad uudised | 22 Aug 2005 | EWR

Kanada saatis eile oma sõjalaevad patrullima Põhja-Jäämere piirkondadesse, mida Kanada peab endale kuuluvaks. Laevad võtsid kursi piirkondadele, mida peavad samas enda omaks ka Taani, Norra, Venemaa ja USA. Vaidlusalused merepiirkonnad muutusid juurdepääsetavaks alles hiljaaegu kliima soojenemise tõttu.

Kanada on teatanud, et lubab enda omaks peetavas mandrilava piirkonnas teiste riikide laevade piiramatut liikumist, samas aga nõuab, et need pöörduksid sissesõiduloa taotlemisega Kanada võimude poole. Lisaks kinnitab Kanada, et merevarude kontrollimatu hõlvamine võib viia keskkonnakatastroofini ning on lubanud piirkonna keskkonnakasutust jälgima asuda. Samas puudub Kanadal laevastik sisuliselt endale haaratud piirkondade patrullimiseks talvel, nii saadeti laevad võimu kehtestama augustis.

Kanada ja Taani vahel on mõnda aega kestnud territoriaalne vaidlus Kanada ja Gröönimaa vahelises väinas oleva pisisaare üle, kuhu Kanada heiskas oma lipu, mispeale Taani kaalus dessandiga vastamist. Kanada plaanidele hõlvata suured Arktika alad on vastu peale Taani ka USA, Norra ja Venemaa. Kliima soojenedes on oodata ka kuulsa Kirdeväila avanemist laevatamiseks Atlandi ja Vaikse ookeani vahel.

Seni polnud Põhja-Jäämerega piiri omavad riigid oma territoriaalvete piire lõpuni täpselt määratlenud. Siiani reguleerib Arktika mandrilava kasutust ning piire ÜRO 1982. aasta mereõiguste konventsioon, mille järgi määratleti riikide majandustsoonide piirid 200 meremiili ehk 370 km mandrist ja saartest. Samas võimaldab konventsioon mandrilava suhtes rakendada erilist staatust, kuna mujal ookeanides see enamasti ei ulatu kaugemale 200 miilist. Madalaveelises Põhja-Jäämeres aga ulatub šelf tihti sellest piirist tunduvalt kaugemale. Konventsioon annab riikidele suveräänse õiguse mandrilava uurimiseks ning selle loodusrikkuste kasutamiseks.

-Telegraph

Kuumad uudised

Where did you buy Estonian black bread ‘must leib’ in Sydney in 1953? (2)