Toomas Sildam, vanemtoimetaja
Kanada asevälisminister Paul Dubois, kes väisab kõiki Euroopa Liiduga ühinevaid riike ja lahkus laupäeva hommikul Tallinnast, julgustab Eestit vastu võtma immigrante ja ajama iseseisvat välispoliitikat.

Miks on Kanadast Euroopas nii vähe kuulda?

Õigupoolest olen üllatunud, et te seda küsite, sest tegelikult avastavad eurooplased - olgu nad siis turistid, investorid, tudengid või valitsusametnikud - Kanadat aina rohkem.

Praegu elab kogu Kanadas neli viiendikku inimestest linnades, mis tekitab loova ja areneva keskkonna, seda enam, et meil on äärmiselt multikultuurne ühiskond: siin kõneldakse 160 keelt.

Te ehk teate, et Kanada on igati rakendanud poliitikat, mille eesmärk on toetada inimeste traditsioone ja nende keelt, vältimaks, et nad unustavad oma päritolu.

Me usume, et see aitab kaasa sellise ühiskonna tekkele, mille iseloomustamiseks saab kasutada sõnu «noor», «dünaamiline» ja «lahe».

Torontos on pool elanikest juba immigrandid ja kui poolteist aastat tagasi võitis Türgi ühe jalgpallimatshi, nägi Toronto Yong Street välja nagu Istanbuli peatänav. Milline oleks teie sõnum eestlastele, kes suhtuvad võõrastesse pelglikult, eriti praegu, kui meie ees avaneb Euroopa Liit?

Meie Kanadas ei karda juurdetulijaid, pigem vastupidi - me olemegi ju immigrantide maa par excellence, maa, mis tervitab saabujaid sõltumata nende nahavärvist, religioonist, päritolust.

Seepärast on ka meie sõnum eestlastele, et te peaksite lähiaastatel pöörama suuremat tähelepanu migratsiooniküsimustele, eriti kui nüüd seisab ees ühinemine Euroopa Liiduga.

See tõstab veelgi elatustaset ja usutavasti te näete, et ühes elatustaseme tõusuga muutub teie riik külgetõmbavaks mujalt maailmast pärit inimestele, olgu nad Sri Lankast, Somaaliast või mujalt.

Minu soovitus oleks suhtuda sellesse positiivselt ja tervitada saabujaid, kes aitavad kaasa maa edasisele arengule. Ja võib-olla oleks kõige parem mitte oodata, kuni see ükskord nagunii juhtub, vaid selleks valmistuda, näiteks inimesi harides, et eestlased muutuksid tõelisteks maailmakodanikeks.

Teine soovitus oleks võtta vastu konkreetne immigratsioonipoliitika. Praegu teil vist sellist seadust ei ole, aga kui sätestada kriteeriumid, mille alusel immigrante legaalselt vastu võtta, oleks see kasuks ka Eestile.

Nii saaksid saabujad valutumalt ühiskonda integreeruda, te võidaksite nende toetuse, lisaks kõigele muule aga parandaks see kindlasti ka Eesti rahvusvahelist mainet, tekitamata tunnet, et Eesti on suletud ja endassesulgunud maa, kes pelgab võõraid.

Minu arvates on vastupidi - eestlased on avatud inimesed, soovivad minna Euroopa Liitu, tulla Kanadasse. See on väga tore, aga kui soovid ise välja minna, peaksid olema valmis ka teisi vastu võtma.

Kanada suure naabri USA huvisfääri kuulub sisuliselt kogu maailm. Kus on Kanada huvid?

Meil on palju huvisid. Pindalalt oleme ju maailmas teisel kohal, meil on üks suur naaber - USA - ja siis veel üks suur naaber, kelle nimeks on Venemaa.

Seetõttu on meil Ühendriikidega väga tihedad sidemed igas valdkonnas, olgu selleks julgeolek, majandus või sotsiaalküsimused. Kanada on USA-le tähtsaim väliskaubanduspartner, meie ekspordist 85 protsenti läheb Ühendriikidesse ja meie impordist 70 protsenti tuleb sealt.

Oleme USA suurim energiaga varustaja nafta ja maagaasi näol. Meie osa USA kaubavahetuses on suurem kui tervel euroliidul kokku.

Meie teine prioriteet on Euroopa. Euroopa on Kanada suuruselt teine kaubanduspartner. Kaubavahetus sõna otseses mõttes ei ole tegelikult väga suur, kuid seda olulisemad on investeeringud: 27 protsenti välisinvesteeringutest Kanadas on pärit Euroopast ja Kanada investeeringud Euroopas on proportsionaalselt veelgi suuremad.

Investeerides mingisse Euroopa Liidu maasse, avaneb sulle kogu ELi turg. See on asi, millest Kanadas hästi aru saadakse. Selles mõttes ma usun, et Euroopa Liiduga ühinev Eesti võib tõmmata endale ka Kanada investorite tähelepanu, kes on huvitatud nii Ida-Euroopast kui ka veel kaugemast Venemaast.

Nii on Kanada Eesti-huvi eelkõige majanduslik?

Ei. Meie huvi Eesti, nagu ka kõigi teiste Kesk- ja Ida-Euroopa maade vastu, on ennekõike seotud julgeolekuga. Nagu te ilmselt teate, on Kanada viimasel sajal aastal osalenud kahes maailmasõjas ja Euroopas on langenud sada tuhat noort kanadalast. Nii et meie jaoks tähendab Eesti ja teiste maade ühinemine NATO ja euroliiduga sellist Euroopat, kus valitseb rahu.

Muidugi tähendab tänapäeval rahu ka võimalus teha äri, investeerida, seega majandust, kuid me oleme ka väga huvitatud kogemuste jagamisest, väärtuste vahetamisest.

Me teame, et viimasel tosinal aastal on teil olnud tõsine üleminekuperiood, meie abiagentuur ja muud asutused on aktiivselt aidanud Eestil demokraatiat rajada. Me arvame, et praegu olete väga jõudsalt edenenud, lõppeks ühinete ju kohe Euroopa Liiduga.

Nii et meie huvi ei ole siin ainult see, et Kanada firmad võiksid rohkem teenida. See on globaalsem huvi. Me tunneme, et just praegu, kus Eesti ühineb Euroopa Liiduga, on ajalooline hetk, kus me võime sidemeid Eestiga veelgi tugevamaks muuta.

Märkmed: