Heaoluriikides on paratamatuseks demograafiline fakt, et rahvastik on vananemas ja tänu tasemel tervishoiule elab kauem kui kunagi varem ajaloos. Selle tõttu ongi immigratsioonil näiteks Kanadas suur osatähtsus – pensionile minejate arv aina kasvab, töötegijaid aga vaja, kes oma tulumaksude kaudu pensionide väljamakse tagavad.
Vananemine pole tingimata aga pidu ja pillerkaar. Tervis on üks asi, mida kõik hindame, aga samas bioloogiline protsess tähendab füüsilise organismi koostise ja talitluse pöördumatuid muutusi. Ning kuigi keha võib olla haigustevaba, isegi kui mitte arvestada paindlikkuse ja jõu kahanemisega, siis nii mõnelegi pensionärile ilmuvad vaimsed hälbed, Alzheimeri ja dementsuse kasv on tõusmas, nõdrameelsus ilmub, ilma et midagi ette saaks võtta.
Raske on isade-emade või vanavanemate eest hoolitseda, kui nad ise eilset päeva ei mäleta ega suuda loomulike igapäevaste füüsiliste tegevustega toime tulla. Selle pärast ongi praegu järjekorrad vanadekodudes, kuigi neid ehitatakse pidevalt juurde; ülikoolides õpitakse gerontoloogiat, kutsealalist füüsilist teraapiat, teades, et tulevikus läheb asi veelgi hullemaks ja neil elukutseil on tulevikku, seda eriti üha kitsenevas majandussüsteemis.
Poliitikud aga ei suuna piisavalt raha vanadekodude järelvalvele või ülikooliharidusele, mille kulud tõusevad palju kiiremini kui inflatsiooni koefitsent. Emaspäeval teatas dr. K. Kellie Leitch, töölisminister ning naiste staatuse eest hoolt kandva portfelliga, et riik on vägagi rahul ühe suurjoonelisema küsitluse tulemuste ning suuna üle.
Nimelt 2010. aastal käivitati vananemise teemal uuring Canadian Longitudinal Study on Aging (CLSA). Üleriiklikult uuritakse järgmise 20 aasta jooksul 50 000 kodaniku tervist vananedes. Miskipärast on vanusegrupid 45-aastatest 85-aastasteni, esimene pole ju küll ometi vana! Tüüpiliselt bürokraatia aeglase lähenemisega läks tervenisti viis aastat, et lõplikult rakendada uuringudetaile ja leida neid 50 000 isikut, kes olid nõus osalema. (Kahtlen, kas 85-aastane a. 2015 enam elavate kirjas on 2035, kuigi 65-sed on kogemuste järgi päris kõbusad, suhtväheste tervisehäiretega ning pea alati terve mõistuse juures. Kuid see on juba riigitarkus…)
CLSA uuringutiim üritab järgmise kahe dekaadi jooksul määrata vananemise protsesse ja dimensioone. Seda telefoniintervjuude kaudu, vajadusel ka näost näkku küsimusi esitades. Ja kuna arvutimaailmaga on paljud eakamad tänapäeval kursis, siis on ka kavatsusi suunata osalejaid informatsiooni kogumisele pühendatud saitidele.
Teadagi peaksid ülamainitud ealised iseärasused olema eriti luubi all. Kuid lugeja muigab, et selline uuring on nagu TTC ühistranspordisüsteemi ekspansiooni majandamine, veel vähem millegagi alustamine. Või nagu Tallinna linna ehitamine, mis kunagi ei saa valmis.
Uuringu vajaduse peale tuli Canadian Institutes of Health Research (CIHR). Koostöös Vahtralehemaa valitsusega on organiseeritud vajalikke rahasid. Samuti on mõned provintsid – Ontariot nimeliselt ei mainitud, vist kuna siin on just tervishoiuga olnud kalleid skandaale. Ka on arusaavalt arvukalt ülikoole, mis osalevad uuringus. See on ülivajalik, kuna nagu mainitud, kust tulevad need spetsialistid, kes eakate eest hoolitsevad kui mitte kõrgkoolidest.
Kui see on poliitiline nipp peaminister Harperi konservatiividelt sügisvalimiste eel (olid ju nemad, kes käivitasid uuringu) on ehk mõne arust küüniline küsimus. Muiates, Harper oleks aastaks 2035 ise 75-aastane, aga kui tal tervisehäireid selleks ajaks ei ole, on ta kindlasti siis Arizonas nö lumelinnuna kuldseid aastaid nautimas. Kuid kokkuvõttes on natuke liialt hilja sellise projektiga alustatud, see kestab liiga kaua ja selle lõpetamiseks võib riik olla kohutavas majanduslikus ja tervishoidlikus kriisis, nii et isegi me praegused kõrgkoolides õppivad ei suudaks siis välisteguritega arvestada selle pikaldase bioloogilise protsessi tulemustega, mis teadagi lõpeb ju surmaga.
Kanada päevikust EE 26 2015 Vananemisest
Arvamus
TRENDING
