Kanada päevikust - Maapealne põrgu Kas just nii, aga küll meenub praegu tihti Jean-Paul Sartre kuulus ütlus.
L'enfer, c'est les autres. Tuleb enamat kui prantsuse keelt osata, mitte ainult tõlkida. Kuna eksistentsialist, tuntud misantroop Sartre oskas nelja sõnaga tuua esile mõiste, mis ristiusus on kaua olnud hirmutamiseks. Kui ei täida käske kõrgemalt, lähedki põrgusse. Taevariiki pääsevad ainult vagad, sõnakuulelikud.
Sartre lause tõlge on otseselt see – põrgu on teised inimesed. Filosoofiliselt aga enesekeskne ja kummaline prantslane tahtis seletada, seda mitte katku ajal, miks ta isoleerub, hoiab teistest eemale. Kuna oli siis ja on praegugi markantselt palju selliseid kellele lihtsalt ei lähe korda kaasinimesed. Vaieldavalt Sartre oli samuti nii. ( Tema esikromaan on „Iiveldus”, esile toodu on kinnituseks). Aga meil pole valikut oma erakluses.
Tänapäeval valitseb arulagedus. Tuleb jällegi juhtida tähelepanu neile, et kes eiravad ettekirjutusi, on selle taga, et pandeemia teine laine on nii võimas. Oli ju teada, et see tuleb. Epidemioloog Dr Isaac Bogoch korduvalt rõhutas seda algusest peale. Mullide idee oli võimatu – nagu suvel sai kirjutatud, on nad nagu Venni diagrammid – kattuvad sõõrid. Ning veel reisimine. Kuidas muidu pääses viirus Nunavuti?
Aga ka poliitikud pole hästi esinenud. Liighilja suleti piirid. Tänaseni ei saa aru neist, kes kõigele vaatamata lendasid näiteks Havaile, et koolivaheaaega nautida. Neist, kes suvel suvilates suuri pidusid pidasid. Suuri pulmi viisid läbi. Isegi, kui 96% kanadalastest, kes on tänaseni elu kaotanud olid vanemad, kui 60-aastased, ei tohtinuks noored arvata, et neil on mingi eluaegne garantii. Haigestuvad, aga saavad terveks. Unustades, et enne haigestumist jagavad nad viirust teistele.
Maskidevastaste käitumine on samuti arusaamatu. Kaks näidet – toidupoodi ei soovi enam minnagi, kuid tuleb. Sisse ei lasta, kui mask ei kata nii nina ja suu. Kuid igal nädalal on kitsastes riiulite vahekäikudes kohata inimesi igas eas, mõlemasoolisi, üldistada ei saa – kes on kas maski lõua alla nihutanud või ära võtnud. Pole ju miinimumpalgaga töölistel aega ega kohustustki neid korrale kutusuda.
Ühistransporti kasutavad ainult julged või need, kel pole muud valikut. TTC, Toronto uhked uued rongid liinil üks sõites on otsast lõpuni üks tervik. Vaguneid ei ole. Kui mitmel korral on nähtud kerjuseid, kohvitopsikuga ühes rongi otsast teise liikudes, paludes peenraha. Siis järgmisele rongile. Muidugi maskita. Ja sõitjad, nii mõnigi neist maskita, istuvad tihti keelatud kohtadele. Siseperroonidel on nagu toidupoes – mask lõua all paljudel.
Siis mida nende maskidega tehakse, kui õue astutakse? Visatakse maha. Meie maja taga on jalgratta- ja jalutusrada. 500 meetrit kuni liiklusfoorideni, et saaks suurt teed ületada. Hiljuti sai maast, põõsaste, puuokste külge riputatud maske loetud, selle lühikese tee jooksul oli neid 13. Mis teadagi umbusklikutele, triskaidekafoobidele on märgiks. Kes neid asub koristama? Kes julgeks?
Mis viib viimase mureni sel teemal. Kus on TTC konstaablid, kes peaks tagama määrust? Pole neid näha. TTC mõnesse jaama pääseb ülihõlpsalt, kuna vaid tuleb luuki läbida, või tõkkest üle karata. Kuidas muidu need kerjused rongile pääsevad? Samuti on Toronto linnapolitseinikke vähe näha. Kas see on tolle nõudmise tõttu, et ärme neile raha anname, kuna nad ju ainult tapavad? Ehk kardavad ka nemadki asotsiaalidega, kes kannavad viirust, tegeleda. Praegu on pättidel paradiis. Kurjategijaid arreteeritakse kuid lastakse kautsjoni vastu peaaegu eranditult vabaks. Kuna jaoskondade konge ei soovita infekteerida. Vangi ei saadeta, isegi kui on toimumas virtuaalsed kohtuprotsessid.
Lõpuks siis möödunud nädalane otsus provintsi valitsuse poolt. Et taas Toronto linna sulgeda, ainult toidupoed ja oluliste teenuste pakkujad võivad tegeleda halli pesemata maskeeritud massiga. Ent pooletunnine autosõit viiks päevikupidaja naaberlinna, kus seda keeldu ei ole. Mõnel on see nii lihtne, et vaid linnapiiril lühikese bussisõiduga jõuda kas Ajaxi või Vaughani, mõlemas on hiigelsuur ostukeskus, kust saab kõike. Või vähemalt, mida lettidelt on leida.
Keeld asetati aasta olulisemal majandusajal. Väike ettevõtete sissetuleku lõviosa tuleb just nüüd. Küünik küsiks – miks on 28-päeva pikkune periood välja kuultatud, enne kui lõpetatakse range käsk. Kes oskab nii konkreetset ajavahemikku määrata? Vastuseks on see, et siis on ikka veel paar päeva järel enne jõule. Ehk antakse sellega lootust. Ja võimalikult, kui poodidesse massiliselt minnakse kolmanda laine algust.
Ka on provintsivalitsus suvaliselt otsustanud. Costco, määratu suur pood, müüb toitu. Avatud. Ja sealt saab ka osta arvuteid, telekaid, mänguasju, rõivaid palju muud. Ning suures hoones alati palju inimesi. Kas sellised pole võimalikud kolded? The Bay, ikooniline Kanada suurpood ei müü toitu. Suletud. Nii mõnigi ennustab ajaloolise suurpoe pankrotti.
Teooria, et nii suretatakse keskklass välja, väikeettevõtted, pole selles kontekstis sugugi neurootiline paranoia. Danforthil, Eesti Maja läheduses on tohutult palju ettevõtteid sulgenud, lõpetanud tegevuse. Kuidas kõik need töölised, kes jälle peavad kodus olema, üüri maksavad? Poeomanikud ära elavad? Ottawast pole kasu. See $350 miljardit, mida tänaseni föderaalselt on lihtsalt välja jaganud on, inflatsiooniga arvestades, sama suur summa, kui kogu riik maksis välja Teise ilmasõja ajal. Mis kestis kuus aastat. Mitte ainult relvade peale, laskemoonale, lennukitele, laevadele, aga ka sõduritele palgas. Jahmatav. Ja tervisesõda ning sellega seotud kulud, toetused pole lõppenudki.
Sartre polnud küll eriti kena inimene. Ega ka mõne hinnangul eriliselt hea kirjanik. Kuid tema lähenemisel on enam kui terake tõtt. Koolis, siinse 100% hindamisskaala järgi on parim hinne tähena antud A+, mis võrdub 95%-ga. Viis protsenti jäi saamata. Kui isegi viis protsenti inimestest nakatuvad, veel pole selle arvuni jõutud, liiguvad nii, nagu on harjutud, siis mis ime, et pandeemia ei vaibu. Need inimesed kes isoleeruvad, lahkuvad kodunt ainult vajadusel, tellivad interneti kaudu, kui seda on, vajalikku koju on põhjustatult nördinud, et see viis protsenti kes maske ei kanna (Bogoch arvab, et arv on suurem) on nende maapealse elu teinud suisa põrguks. Eriti, kui nagu Kanada vananeva demograafiaga arvestades on väga reaalne, et põikpäisuse tõttu võivad elu viimased päevad olla vaevarikkad ja taevariiki minek tulla märksa varem, kui oleks pidanud.
Jeesus lausus Mäejutluses (Matteuse ev. 5.3), et „õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.” Vagad, sõnakuulelikud, teisisõnu. Ent ei. Hoopis ogarad ja eneskesksed on juba selles suunas liikumas. Ning kes tahaks, nagu on vabalt võimalik, isegi noore ja tugevana (mida ju me kõik ei ole) elada kolme katku vahel? TÕNU NAELAPEA
