Selline tähelepanu müüb teadagi ajalehti, tõstab telereitinguid. Poliitikute sarjamine toob tulu, vaadelgem Ottawa uudiseid. Kuid puudumas on selliste küsimuste küsimine, et miks ei suuda Ontario rakendada eHealthi? Siin ei mängi rolli, kas valitsevad liberaalid või konservatiivid. eHealthi eelkäija Smart Systems For Health Agency oli konservatiivide lahendus, mis neelas enam kui kaks kolmandikku miljardit dollarit, kuid tulemusteta.
eHealthi eesmärgiks on teha arvutiühendusega arstide ja laboratooriumite tööd efektiivsemaks, kui mitte kiiremaks ja lihtsamaks. Selle läbiviimiseks soovib Ontario valitsus kõikide arstide kabinette arvutisüsteemidele üle viia. Loogiliselt on näiteks ürikutele ja ravimite väljakirjutamise ajaloole ühine juurdepääs nii arstile, laboratooriumitele kui patsiendile kasulik. Ent paraku pole selle sammuga suudetud veel lapsekingadest välja astuda.
Esmamureks on eHealthi ISP ehk interneti teenustega varustaja nõrkused. See on mitte ainult aeglane, vaid ehitatud aegunud tehnoloogia najale, tulemuseks, et paljud arstikabinetid on leidnud vajalikuks valida suure interneti teenustega varustaja nagu Sympatico või Rogers; või, nagu tõenäolisem, jääda nende klientideks. Ka eHealthi tehnilised nõuandjad ning installeerijad jätavad soovida. Tehnikute kohaletulekut kliinikutesse peab kaua ootama, telefoni teel arsti sekretär vastuseid ega lahendusi ei saa. Puudub niisiis kasutajate usaldus.
Mõnele on uue süsteemi rajamine heaks tuluallikaks. On ju loomulik, et iga uue projektiga tuleb ootamatuid väljakutseid, mida keegi ei osanud ette näha. Riigiametites on tavaks palgata konsultante, kelledel võib aga puududa vastav kompetents või kvalifikatsioonid. Meenub vana nali riigikuluaaridest: kui ametnikuna ei täida normi, siis konsultandina saab seda teha küll, ja märksa kõrgema sissetuleku eest.
Eraettevõtluse majanduslikud põhimõtted ei sobi teadagi riigi ja kogukonna huvidega kokku. Riik ei saa ainult kasumi peale mõtelda, peab keskenduma heaolu tagamisele, kodaniku vajadustele ja õigustele. Kahjuks bürokraatias kinnitunud inerts ei luba alati käia taktsammus erasektori arenguga, seda eriti kiiresti muutuva elektroonilise tehnoloogiaga arvestades.
eHealthi probleemid ei ole seotud meditsiini ja raviga. See, nagu Hippokratese ajast saadik, on arsti ja patsiendi vaheline vahekord. Elektroonilise maailma kiirus on loonud olukorra, kus on vaja rakendada tervishoiuga seotud informaatika ja kommunikatsiooni efektiivsust. Ontarios pole sellega veel toime tuldud. Süüdi on siin aeglane mõtlemine, bürokraatiasse juurdunud omadus kaua vaagida, konsulteerida. Puudub kärme otsustamisvõime.
Valitsused vahetuvad valija soovil. Sel nädalal meenutas Toronto Staris üks lugeja oma kirjas Tommy Douglase poliitilist aforismi, et iga nelja aasta tagant valivad hiired uued kassid. Kas mustad või valged, aga valitsejateks jäävad ikka kassid. Douglas oli möödunud sajandil valitud rahva poolt Kanada sajandikujuks, tänu tema suurtele ponnistustele kõigile tasuta tervishoiu süsteemi rajamiseks. Kuigi selline süsteem pole paraku ikka veel paigas nii nagu Douglas seda ette kujutas, oleks nüüd ehk aeg mõtelda hoopis tervishoiuga seotud bürokraatiale ja leida sellele inertsivastast moodsat e-ravi.