Kanadas, Briti Kolumbias elav Haisla põlisrahvas nõuab Stockholmi etnograafiamuuseumist tagasi haruldast tootemit. Neljapäeval esilinastub Stockholmis tootemi ja Haisla rahva saatust kajastav dokumentaalfilm, vahendab loodusuudisteportaal Roheline Värav.

Tootem kuulus kuulsale pealikule G’psgolocile ning viimaseil aastail on selle tagasisaamise eest võidelnud tema järeltulija pealik Cecil Paul. See pole aga ainus suur tegu vana pealiku elus.

Pealik on teinud palju tööd ka maailma suurima parasvöötme vihmametsa kaitseala Kitlope’i arendamisel. Praeguseks on Cecil Paul aga vana ja haige ning temast pole enam asja läbirääkimistel «Rootsi pealikega».

Rootsi valitsus on lubanud samba tagastada, kuid vaid juhul, kui samba esialgsesse asupaika, Kitimaati külla, ehitatakse muuseum. Muuseumi ehitamiseks ei jätku kogukonnal aga raha.

Haislad on suure osa oma säästudest juba paigutanud originaalsambast täpse koopia tegemisse ja selle Rootsi muuseumisse saatmisesse. Koopia jõudis Stockholmi nelja aasta eest.

Praeguseks on haislate kogukonnal tootemiga seoses juba üle miljoni dollari võlga. Kanada põlisrahvast ei toeta nende pürgimuses ei Kanada, ega ka Rootsi valitsus.

Tootemist jutustava filmi näitamisega Rootsimaal loodavad haislad koguda 11.000 dollarit. Selle rahaga tahetakse aidata majapidamist, kus tootem omal ajal asus, samuti vana pealikku.

Kiiresti vajavad haislad raha ka oma delegatsiooni saatmiseks Rootsi. Saadikud soovivad seal tõmmata oma probleemile rahvusvahelist tähelepanu.

Põliselanike esindajad loodavad, et Euroopas mõjuvõimsad keskkonnakaitsjad edastavad nende mure Rootsi kuningale ja kuningannale. Samuti loodavad haislad, et loodusesõbrad aitavad neil luua kontakte Euroopa ajakirjandusega. Keskkonnakaitsjaile loodavad haislad pealik Paul Cecili tegevuse tõttu vihmametsa kaitsel.

Pealik Cecili sõnul on tootemil haisla rahvale suur vaimne tähendus ning tootemi naasmine aitaks parandada rahva kõikumalöönud eneseteadvust.

Viimast on haislail praegu väga vaja, sest provintsivalitsus avaldab neile survet saavutamaks õigust põliselanike territooriumile kalakasvatusi asutada, seal metsa raiuda ja maavarasid kaevandada.

Kuivõrd pealik Cecil on väga selliste tegevuste vastu ning samas rahva hulgas populaarne, pole seni aidanud isegi uute töökohtade loomisega ahvatlemine haislate vastupanu murda.

Inimesi, kes tunnevad, et suudavad haislaid kuidagi aidata, palutakse ühendust võtta pealik Cecili Rootsis elava õe Louisa Smithiga Stockholmi telefonil 468842205 või e-postiaadressil

Märkmed: