Eestlaste Kesknõukogu Kanadas kevadisele kirjale on alles nüüd saabunud vastus Kanada valitsuselt, milles põigeldakse kõrvale Eesti vastu rakendatud viisarezhiimiga seotud probleemidest.


Migratsiooni- ja kodakondsuseministri Joe Volpe allkirjaga saadetud selgitus ei käsitle EKN-i esildise põhilisi punkte, et viisanõuded:

• takistavad normaalsete Eesti ja Kanada vaheliste kultuuri, majanduse jt. sidemete arengut;

• teevad tülikaks siinsete Kanada kodanike jaoks oma sugulaste/sõprade/äriinimeste küllakutsumise protsessi;

• hõivavad viisamenetluse ajaks Eesti isikute passe, kes sel ooteperioodil vajaksid neid oma tööülesandeis välisriikides reisimisel;

• ei arvesta reaalse olukorraga, et Eestist saabunud külaliste viisarezhiimi rikkumine on proportsionaalselt kõige väiksem võrreldes teiste uute Euroopa Liidu riikidega.

Minister Volpe mainib, et Kanada käsitleb riike võrdselt, kui seadus ei määra teisiti ja et Kanada ei arvesta teise riigi „vastastikuse (reciprocal) printsiibi lootusega“. Seetõttu ei mõjuta Eesti ühepoolne viisanõude lõpetamine Kanada suhtes Ottawa seisukohti, teatab minister. Käesoleval ajal nõuab Kanada viisasid 140 riigi kodanikelt.

Minister Volpe sõnul toimub viisatingimuste revideerimine kaks korda aastas ja isegi tihedamini, kui vaja. Teiste riikide ja nende kodanike kohta antakse hinnanguid järgmiste mõõdupuude alusel: viisarezhiimi rikkumiste protsendi tõus või langus; riiklik julgeolek; inimõiguste olukord; majandus; õigussüsteem; välispasside süsteem; normaalne migratsioon; vahekord teiste riikidega jne. (Kuigi Kanada valitsuse kirjas väidetakse, et viisarezhiimi taasläbivaatamine toimub regulaarselt, on see EKN-i pikaajalise lobbytöö ja poliitiliste kogemuste alusel väheusutav).

Euroopa Liidu laienemisele eelmisel aastal pidi järgnema viisarezhiimi lõpetamine 10 uue liikmesriigi suhtes lähemas tulevikus. Kuigi Küprose, Malta ja Sloveenia kodanikelt ei nõuta külalisviisasid, on siiski Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Slovakkia ja Tshehhi Vabariik jäetud teisejärguliste riikide kategooriasse.

Aastate jooksul on Kanada kodakondsuse- ja migratsiooniministrid rõhutanud, et viisaküsimuste eest vastutavad ainult ministeeriumi ametnikud ja mitte valitsuse liikmed.

On põhjust arvata, et praegune ummikseis põhineb sellistel poliitilistel kaalutlustel nagu USA hoiak uues terrorismivastases võitluses. Vähemusrahvastest on Poola, Ungari ja Tshehhi ühiskonnad suuremad ning poliitiliselt palju mõjukamad kui eestlaste kogukond Kanadas. Eestlaste suhtes on äärmiselt raske erandit teha, kuigi Eesti vastab arvatavasti kõikidele viisanõude lõpetamise tingimustele.

Selles küsimuses on kerge leida poliitilisi liitlasi, kuna see pole kunagi esinenud parteide valimisprogrammides. EKN soovitab kontakteeruda kirja või muul teel oma valimispiirkonna parlamendi liikmega, et elustada viisaprobleemi debatti.

Märkmed: