Balti Liit Kanadas juhatuse kohtumisel Kanada tippametnikega selgus, et Kanada ei muuda lähemas tulevikus viisanõuet külastajatele Balti riikidest. Muudatus võib tulla Balti riikide ühinemisel Euroopa Liiduga.

Immigratsiooni- ja kodakondsuse ministeeriumi Euroopa rahvusvaheline peadirektor Anton Jurkovich ja ministri nõunik Jodi Melnychuk selgitasid, et Kanada kehtestab jätkuvalt viisanõuet 158 riigi suhtes. Viisapoliitika lähtub Kanada riigi huvide kaitsest, tingitud põgeniku staatuse taotlejatest ja väljastatud viisade tingimuste kuritarvitamisest.

1. aprillist on Balti riikide viisataotluste läbivaatamine ja väljastamine üle kantud Londonist Varssavisse. Kanada ametnikud väidavad, et selle muudatusega võib kaasneda „normaalsem“ viisade väljastamise protsess, kuna Kanada viisaametnikel Poolas on piisavalt kogemusi Ida-Euroopa taotlejatega. Varssavi on ka lähem Balti riikidele. Viimase viie kuu jooksul võtab viisataotluse protsess keskmiselt seitse päeva. Tagasi lükatakse Balti riikidest umbes 20%, samapalju kui ülejäänud Euroopast.

Statistika esimese kuue nädala jooksul Kanada Varssavi viisabüroost: Eestist taotlejaid — 159, väljastatud — 140, otsustamata — 19, tagasi lükatud — 0; Lätist taotlejaid — 160, väljastatud — 120, otsustamata intervjuusid — 38, tagasi lükatud — 2; Leedust taotlejaid — 322, väljastatud — 260, otsustamata — 58, tagasi lükatud — 4.

Balti Liidu juhatus esitas viisataotluse käigus tekkinud probleeme. Mõned Balti riikide viisataotlejad, kes ilmselgelt ei kuritarvitaks ettenähtud vajalikke tingimusi, kes viisakehtivuse tähtajaks pöörduksid tagasi kodumaale ning kes on tihedalt seotud tööülesannnetega kodumaal ja perekonnaga, ei saa Kanada viisat. Samaaegselt teised, kes ei omanda selliseid „garanteeritud tagasimineku" iseloomustusi, saavad ilma takistuseta viisasid. Kanada riigiametnikud võtsid informatsiooni teatavaks.

Eestlaste Kesknõukogu esindajad kohtumisel olid Johannes Pahapill ja Laas Leivat.

Märkmed: