Isa Stefan, nagu apostlik-õigeusu koguduses on tavaks oma vaimulikke nimetada, on sündinud Chicagos, õppis sealses kirikus, kus ukrainlasest peapiiskop ta õnnistas jumalariigi tööd tegema. Mõned aastad tagasi registreeriti Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku alla ja on teeninud juba Vancouveri kogudust, kus ta abiliseks oli ja koorijuhi kohustusi täitis preester Eugen Ruus.
Uus preester pidas esimese jutluse tänavu Torontos 20. jaanuaril, tuli tagasi Suurel Reedel, kus pidas ka jumalateenistuse armulauaga, lubades jälle tulla 21. aprillil. Oma kannatusaja teenistusel ta ütles, et Jeesus läks ristile armastusega enne meid elanud ja järeltulijate päästmiseks. Aga sõdurid ja kohtunikud piinasid ning teotasid teda. Tänagi on armastus sama, mis oli 2000 aastat tagasi sooviga: elage rahus ja armastuses.
Isa Stefan seletas, miks on ap.-õigeusu ristil kaks ristipuud: paremal käel olija sai oma patud andeks ja talle anti igavene elu, kuna teisel käel olija oli pärinud hukatuse.
Kuidas mõistame Jumala armastust. Iga päev Jumal ütleb: ärgake üles, las’ ma elan teiega. Ta suri meie eest, et saaksime temast osa. Kristus on patuta, aga lasi meie eest end risti lüüa, ta on oma vaimu meile pärandanud. Elagu tema püha nimi igavesti.
Kaunis osa on ap.-õigeusu teenistusel koori osa. Selle eest on Toronto koguduses hoolitsenud Margit Viia-Maiste, kus ta on samaaegselt orelil saatjaks ja koorijuhiks. Tunnise kestvusega helitöö laseb mõista, miks gregoriaani muusika on nii populaarseks saanud, ka Arvo Pärdi loomingu kaudu. Koor pole arvuliselt suur, kuid lauljad on vaimustatud oma eesmärgi poole püüdlemisel ja teinud selle helisevaks südamesoojusest lähedaseks muusikavormiks.