Juunikuu viimasel nädalalõpul, kui Torontos kohtusid maailma 20 rikkaima maa juhid, et arutada, kuidas kõige paremini lahendada maailma majandust mõjutavaid probleeme, toimusid sealsamas suured meeleavaldused, mis kapitalismi ehk turumajandust hukka mõistsid. Meeleavaldajad paistsid olevat ühisel arvamisel, et kapitalism on inimvaenulik majandussüsteem. Oli ka neid, kes pidasid eraettevõtteid mõrvariteks, rääkimata tööliste ahistamisest ja kurnamisest.

Meeleavaldajate arvates tuleb see süsteem asendada süsteemiga, kus suurearvuline valitsus ja suur bürokraatia seisavad õiglaselt kodanike huvide eest ja ainuüksi valitsus lahendab majanduslikke küsimusi.

Selle ränga hukkamõistu taustal on huvitav heita pilk maailma majanduse ajaloole 20. sajandil. Kommunistlik Nõukogude Liit, kus tehniliselt eraomand puudus ja kapital kuulus ainult valitsusele, varises peale veidi rohkem kui 60-t aastat majanduslikult kokku. Nõukogude Liidu järglane, Venemaa, võttis omaks põhiliselt kapitalistliku majandussüsteemi.

Puna-Hiina, kus kommunistlik partei oli raudse käega valitsuse poolt kontrollitud majandust aastakümneid juhtinud, eksis kümnekonna aasta eest rängalt marksistliku doktriini vastu ja lubas veidi vähem kui poolel elanikkonnal hakata majanduselus rakendama kapitalistlikke printsiipe. See samm on Puna-Hiina majandust tugevasti arendanud ja sellega elanike elatusstandardit tõhusalt tõstnud. Puna-Hiina majandus on isegi nii tugevaks muutunud, et rikkad kapitalistlikud maad Ameerikaga eesotsas käivad sealt raha laenamas.

Nii Nõukogude Liidule kui ka Puna-Hiinale, kus valitsustel oli täielik võim kõikide kodanike üle, on omased inimajaloo suurimad inimsusevastased kuritööd kümnetesse miljonitesse ulatuvate massimõrvade näol.

Tekib küsimus, kas need kapitalismivastased meeleavaldajad Torontos elavad mingis vaakumis ja alluvad kuulekalt mõningate akadeemikute ja ideoloogide poolt loodud elevandiluutornis, et nad ei suvatse kommunistlike suurvõimude tegeliku ajalooga tutvuda, või on tegemist inimestega, kellele meeldib lihtsalt meelt avaldada.

Märkmed: