Kaitsepolitsei komissari Henno Kuurmanni sõnul annavad käesolevaks ajaks selles kriminaalasjas kogutud tõendid aluse kahtlustada Arnold Meri 1949. aastal Hiiumaal läbi viidud märtsiküüditamises osalemises.
"Ta on tunnistatud kahtlustatavaks karistusseadustiku paragrahvide järgi, mis käsitlevad genotsiidi ja tsiviilelanikevastast rünnet. Inimsusvastase kuriteo paragrahvi kahtlustuses ei sisaldu," ütles Kuurmann BNS-ile.
Seda, kas Arnold Merile esitatakse ka süüdistus küüditamises osalemises, sõltub juba edasise eeluurimise käigus kogutavatest tõenditest, märkis Kuurmann.
Tema sõnul on võimalik, et kahtlustatavate inimeste hulk suureneb selles kriminaalasjas lähiajal veelgi. Esimene kahtlusalune kuulati üle teisipäeval.
Kuurmanni sõnul ei pea kaitsepolitsei selles kriminaalasjas õigeks kahtlusaluste nimede avalikustamist ning kaitsepolitseile on arusaamatu, miks tegi seda Meri kaitsja Aleksandr Kustov Venemaa uudisteagentuurile RIA Novosti.
"Liiatigi on Kustovi edastatud informatsioon ebatäpne ja kompromiteerib kahtlustatavat kohati alusetult. Seetõttu oli kaitsepolitsei sunnitud esitama omapoolsed täpsustused seoses Arnold Meri suhtes läbiviidud menetlustoimingutega," ütles Kuurmann BNS-ile.
Kaitsepolitsei eralda Hiiumaa küüditamise kriminaalmenetluse aluseks olevad materjalid septembri lõpus kogu Eestis toimunud küüditamist käsitlevast mahukast kriminaalasjast, mida kaitsepolitsei uurib juba alates 1995. aastast.
Hiiumaa küüditamise eeluurimine sarnaneb Saaremaal toimunud küüditamist käsitleva kriminaalasja eeluurimisega, mille kohta on kohtulahendit oodata reedel.
1949. aasta 25. märtsil saatis NSV Liidu okupatsioonivõim Eestist välja Siberisse üle 20.000 inimese, neist Hiiumaalt 84 perekonda 261 inimesega.
Nii nagu teisteski Eesti maakondades, juhtisid Hiiumaal tsiviilelanike küüditamist vahetult Eesti Kommunistlik Partei ja KGB eelkäija riiklik julgeoleku ministeerium. Selles osalesid ka NSV Liidu siseministeerium ja piirivalve.
Küüditamises avalduvad nii inimsusevastase kuriteo, genotsiidi kui ka sõjakuriteo tunnused.
Praegu 83-aastane Arnold Meri oli üks esimesi eestlasi, kes sai Punaarmee Eesti Laskurkorpuse võitlejana Teise maailmasõja ajal Nõukogude Liidu kangelase nimetuse.
Meri sai selle omaaegse kõrge Nõukogude aunimetuse 1941. aasta 14. juulil Punaarmee leitnandina Dno raudteejaama lähedal korpuse komandopunkti kaitstes. 1973. aastal kirjastatud Eesti Nõukogude Entsüklopeedia andmetel sai Arnold Meri selles lahingus neli korda haavata, kuid jäi rivvi.
Hiljem oli Arnold Meri Eesti laskurkorpuse poliitosakonna ülema abi, 1945.-1949. aastal komsomoli Eesti keskkomitee esimene sekretär ja 1960. aastate algul Eesti NSV haridusministri esimene asetäitja. 1948. aastal sai Arnold Meri Nõukogude Liidu kõrgeima autasu - Lenini ordeni.
2001. aasta juunis õigustas Arnold Meri teleintervjuus Vene telejaamale TV-6 1941. aasta juuniküüditamist, märkides, et enne sõda pidi Nõukogude Liit puhastama piiriäärsed alad tulevase vaenlase luureagentidest.
Eelmise riigipea Lennart Meri ja Nõukogude Liidu kangelase Arnold Meri isad olid vennad. Lennart Meri on varem ajakirjandusele antud intervjuudes öelnud, et Eestile rasketel aegadel jagunes Meride perekond ideoloogiliselt kaheks. Lennart Meri on tunnistanud, et tema vaated ei kattu ka tänapäeval onupoeg Arnold Meri vaadetega.