Teatavasti toimub 3. novembril Toronto Eesti Majas kontsert-tantsupidu „Muinaslugu muusikas“ ansambliga Karavan Eestist. Tutvustamaks lähemalt seda toredat ansamblit Eesti Elu lugejatele, esitasime mõned küsimused mänedzher Toivo Lendile ja laulja Karl Madisele.
Teie seekordne Toronto reis pole mitte esimene. Millised muljed on jäänud kohtumisest siinsete eestlastega ja nende muusikaeelistustest? Toivo Lend: Olime Torontos 9 aastat tagasi, aastavahetuspeol. See oli hästi korraldatud pidu ja meenub ka imeilus saali kujundus. Publikut oli palju, tantsupõranda pinda jäi väheseks, kõik tahtsid tantsida. Karlil õnnestus publik n-ö „kätte saada“ ja rahvas tantsis, laulis koos Karavaniga. Nii on see olnud kõikjal, olgu siis publikuks noorem või vanem generatsioon. Enne aastavahetuspidu andsime ka Eesti Maja suures saalis kaks kontserti, esinesime Ehatares jm. Meie eest hoolitseti ja oleme väga tänulikud neile, kes vaeva nägid ja oma aega ohverdasid. Tore oleks, kui saame tänada sellel korral ka eelneva turnee korraldajaid ja meile majutust pakkunud inimesi.
Muusikaeelistustest on raske öelda, sest ühed soovivad vanu häid rahvalikke laule ja teised uuemat, kaasaegsemat repertuaari. Karavani repertuaaris on läbi aegade olnud sadu laule, seega oleme saanud pakkuda igale maitsele midagi. Üle 10 aasta on olnud meil müügis CD „Raimond Valgre laule“, siis ka CD sarjast „Kutse tantsule nr. 13. Popurriid“, kus on neli pikka ja erinevat popurriid, „Kauneid Jõule“ jm. Ka Eesti Maja poest on võimalik osta mitmeid Karavani CD-sid. Oleme välja andnud 8 erinevat CD-d. Viimane neist selle aasta kevadel — „Taevalik meloodia“. Nat King Cole’i laule.
Karl Madis: Tõepoolest on olnud palju esinemisi eestlastele välismaal ja alati on need olnud ka meile suur elamus. Viimati olime ümbermaailmareisil läbi Austraalia Los Angeles’se ja sealt Torontosse, selle reisi jututeema käib siiani läbi meie vestlustest, rääkimata esimesest Toronto reisist. Usun, et muusika valik, mida me pakume, on väga rahvusvaheline, millega võib esineda ka mitte-eestlastele, kuigi meil on väga tugev rahvuslik noot kavas alati sees. Ainuke asi, mis oli imelik, et Karavani ja minu nime ei olnud keegi enne kordagi kuulnud. Võibolla sellepärast, et me ei olnud omal ajal nõus Venemaal esinema ja ülevenemaalisest kuulsusest ütlesime tänu nõukogude korrale ära. Välismaal tunti ikka neid, kes olid Venemaal läbi löönud, mis on ka loogiline, sest seda oli vaja näidata kõigile, kui hea Nõukogude Eestis on elada.
Missuguse kavaga üllatate kuulajaid-vaatajaid sel korral? Toivo Lend: Korraldajad on soovinud, et esitaksime Raimond Valgre laule, samas kindlasti ka mõned Nat King Cole’i hitid ja mõnda tuleb ka jätta üllatuseks! Põhiliselt ikka meie emakeeles. Esitame muusikat, mida saab nautida hingega ja samas et ka jalg hakkaks liikuma rütmis koos bändiga ja rõõmsameelselt.
Rääkige palun natuke lähemalt Karavani ajaloost ja tegemistest. Kas käite palju kontsertreisidel? Kus esinete peamiselt Eestis? Toivo Lend: Karavanil on aasta 2008 juubeliaasta – 25 aastat bändi loomisest. Algkoosseisust on järel bändi solist Karl Madis. Kümme aastat oli bänd üksmeelne, kuid Eestimaa keeruliste reformide ja muudatustega on ka Karavani koosseis muutunud. Tänu solist Karl Madise aktiivsele muusikaelule on ikka uut repertuaari lisatud. Kuid bändi kavasse on jäänud ka algusaastate hitid: „Pärlipüüdja“, „Väikest poissi tean“, „Üks naine öös“ ja hilisemad nagu „Rock’n Rolli lapsed“ jt. Bändi koosseisus on juba aastaid kitarrimängija Toomas Vanem ja klahvpillidel Jaak Lutsoja. Muideks, Jaak käis varakevadel Torontos „Laulge kaasa“ TV saategrupiga – ta on väga hea akordionist, andekas muusik.
Karavanil on pidevalt esinemised Eestimaal, tihti firmapidudel (suvepäevad, juubelid, jõulupeod jne). Selleks ei pea olema alati mõni prominent, kes kutsub Karavani esinema. Musitseerime kõigile, ka vahel ööklubides noortele. Sel nädalavahetusel esines Karavan Põlva Kultuurikeskuses – Põlva AGRO juubelipeol. Vahva publik oli ka Kalvi mõisas pulmapeol ja Palmse mõisas juubelipeol; eriti hea ja meeldejääv pidu oli mitmele tuhandele inimesele Väinjärve veepidu. Rahvas tahab tantsida ja laulda ja Karavan suudab seda pakkuda nii, et tantsides ei saa mitte suud kinni hoida.
Karl Madis: Sel suvel oli ühel nädalalõpul seitse esinemist, sõitsime läbi 1405 km ja seda kõike Eestis. See oli minu selle suve rekord.
Karl Madis — kas räägiksite pisut lähemalt ka oma suupillimängust? Kuuldavasti olete sel alal väga edukas terve maailma mastaabis. Kas nüüd terves maailmas, aga Põhjamaade ühel suurimal suupillifestivalil Pärnus küll. Esimesel korral sain ma žüriilt kõige rohkem punkte ja võitsin kromaatilise suupilliga parima tiitli, kuigi peavõitu mulle ei antud; kahel järgmisel korral sain siis juba peavõidu. Usun, et seda võib eduks nimetada küll, aga palju suuremaks eduks pean ma seda, et olen välja andnud esimese suupilli-CD Eestis „Lahe muusika”. Pean neid kahte plaati — „Taevalik meloodia” ja „Lahe muusika” —oma parimateks, kuigi ka teised plaadid on väga edukad olnud ja üks neist, „Tantsud vihmas”, sai parima plaadi tiitli 2002.a. Vahetult enne seekordset Torontosse lendu oleme Inglismaal suupillifestivalil ja sealt otse teie juurde. Kui publikul on soovi, siis võime ka kontserdil mõne pala suupilliga mängida.
Lisainfo:
www.lendmusic.ee/uus/?id=5&kee... www.lendmusic.ee www.karlmadis.ee
