President Alar Karis jättis välja kuulutamata Eesti riigikogus 11. aprillil vastu võetud välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse, kuna parlament rikkus selle vastuvõtmisel menetlusnorme.

Riigipea peab vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ning teha põhiseaduspärane otsus, teatas presidendi kantselei.

Seaduse väljakuulutamata jätmist palus presidendilt EKRE esimees Martin Helme ja Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.

„Mõistan selle seaduse olulisust ja kiireloomulisust, kuid Riigikogu rikkus seaduse vastuvõtmisel menetlusnorme. Loodan, et Riigikogu juhatus või Riigikogu esimees kasutavad neile seadusega antud kohustust võtta seadus parlamendis uuesti arutamiseks ja otsustamiseks esimesel võimalusel,“ ütles president Karis, kes palub parlamendil menetleda seadust kooskõlas põhiseadusega.

Väljakuulutamiseks esitatud seaduse põhiseadusele vastavuse üle otsustades hindas riigipea, kas seadus on vastu võetud põhiseadusega ettenähtud menetlusreeglite kohaselt. Põhiseadus näeb ette, et seaduse vastuvõtmise protsess peab olema avalik ja toimuma enamuse põhimõttel. Põhiseaduse järgi sätestab seaduste vastuvõtmise korra Riigikogu kodu- ja töökorra seadus.

Eelnõu kolmandaks lugemisel ettevalmistamisel asendas juhtivkomisjonina tegutsenud põhiseaduskomisjon eelnõu tekstis ühes sättes sõna “abikaasa” sõnadega “lähedane sugulane”. Riigikogu kodu- ja töökord lubab juhtivkomisjonil koostada eelnõu kolmandaks lugemiseks eelnõu lõppteksti, millesse pärast teise lugemise lõpetamist on sisse viinud keelelised ja tehnilised täpsustused. Nendeks võivad olla näiteks kirjavigade, numeratsiooni või viidete parandamine. Sõna “abikaasa” asendamine sõnadega „lähedane sugulane“ ei ole täpsustus, vaid sisuline muudatus.

Praegusel juhul muudeti pärast eelnõu teise lugemise lõpetamist sätte rakendamise tingimusi ning muudetud kujul säte loob teistsuguse õigusliku olukorra.

Teise ja kolmanda lugemise vahel sisulise muudatuse tegemisega rikuti protseduurireegleid, seeläbi on moonutatud parlamentaarse otsustustegemise protsessi ja jäetud üks osa Riigikogu liikmetest sisuliselt ilma võimalusest võtta osa seaduse kujundamisest. Tulenevalt protseduurireeglitest toimub seaduseelnõu kolmandal lugemisel lõpphääletus ja Riigikogu liikmetel ning fraktsioonidel puudub võimalus esitada seaduseelnõu teksti kohta muudatusettepanekuid. Kui pärast eelnõu teise lugemise lõppemist võiks selle teksti muuta põhjendusega, et nõnda viiakse tekst kooskõlla seadusandja tegeliku tahtega, siis looks see parlamentaarse protsessi olulise moonutamise võimaluse.

Eestlased Eestis

TRENDING