Suvi on Eesti muusikaelu kõrgaeg selles mõttes, et erinevad kontserdid jõuavad ka nendesse paikadesse, kus muul ajal valitseb peaaegu vaikus. Tundub üsna tavapäratu kuulda sügisel, talvel ja kevadel maailma klassikat mõnes Maarjamaa alevis või alevikus – külamiljöös. Ometi on selles suhtes astutud märkimisväärne samm: juba teist aastat toimub aastaringselt mitmetes Eesti maakohtades igakuine klassikalise muusika kontsertsari „Hingemuusika“.

Siinkirjutaja teab sellest isiklike kogemuste kaudu – Pärnumaalt, Häädemeestelt. Sealses luterikirikus ning külmal ajal kohaliku lastemuusikakooli saalis toimuvad kontserdid on leidnud kindla kuulajaskonna ning toovad muusikasõprade ridadesse igal kuul elevust. Selle üsna imetabase ettevõtmise taga seisab karismaatiline laulja Pille Lill ning tema nimeline fond. Tahaksingi alljägnevalt Eesti Elu lugejatele põgusalt tutvustada Pille Lille isikut ning tema tegevust.

Pille Lill alustas oma muusikuteed klaveriõpingutega Pärnu Lastemuusikakoolis. Eesti Muusikaakadeemia on ta lõpetanud kahel erialal: muusikapedagoogi/koorijuhi ja ooperilauljana. Oma haridusteed jätkas ta Londoni Guildhall School of Music and Drama magistrantuuris ning magistrikraadi kaitses Helsingi Sibeliuse Akadeemias. Alates aastast 2004 täiendab end doktoriõpingute raames Eesti Muusikaakadeemias professor Jaakko Ryhäneni juhendamisel ning täiendas end Karlsruhe Muusikakõrgkoolis professorite Mitsuko Shirai ja Hartmuth Hölli kammerlaulu klassis. Ta on osa võtnud paljude maailmakuulsate muusikute meistrikursustest.

Pille Lill on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 40 ooperis, nende seas Krahvinna ja Donna Anna (Mozarti „Figaro pulm“, „Don Giovanni“); Mimi, Cio-cio-san ja Tosca (Puccini „Boheem“, „Madame Butterfly“, „Tosca“); Elisabeth, Desdemona, Violetta, Elvira, Amelia, Lady Macbeth ja Aida (Verdi „Don Carlos“, „Othello“, „Traviata“, „Ernani“, „Maskiball“, „Macbeth“, „Aida“); Venus (Wagneri „Tannhäuser“); Liisa (Tšaikovski „Padaemand“); Santuzza (Mascagni „Talupoja au“) jpt.

Tema repertuaaris on sopranipartiid sellistest suurvormidest nagu Mozarti Missa c-moll; Mahleri 4. ja 8. Sümfoonia; Dvoráki, Mozarti ja Verdi Reekviemid; Beethoveni 9. Sümfoonia; Tobiase „Joonase lähetamine“ jpt.

Pille Lill on pälvinud Eestis Suure Vankri auhinna kui parim naislaulja (1996) ja olnud Georg Otsa preemia laureaat (2002). Ta on Richard Wagneri Ühingu stipendiaat (1998) ja piiskop Platoni III järgu ordeni kavaler (2005).

Aastast 1997 õpetab Pille Lill Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning on omanimelise PL Muusikute Toetusfondi looja.

Pille Lille Muusikute Toetusfond

Pille Lille Muusikute Toetusfond (PLMF) loodi 7. veebruaril 2003 heategevusliku eesmärgiga toetada andekaid Eesti muusikuid nende professionaalsete oskuste edasiarendamisel ning leida neile võimalusi läbilöömiseks rahvusvahelisel areenil. Seniste tegevusaastate jooksul on toetusfond tõusnud klassikalise muusika kontserdite korraldamise arvu poolest Eesti Kontserdi järel juhtivale positsioonile.

PLMF käivitas sügisel 2004 oma eesmärkide saavutamiseks kaks üle-eestilist klassikalise kammermuusika kontserdisarja: „Meistrite Akadeemia“ ja „Hingemuusika“. Igakuised kontserdid toimuvad kümnes Eestimaa paigas. Sarjade elluviimiseks on leitud koostöövõimalusi seitsme kohaliku omavalitsusega (Pärnu, Tartu, Narva, Tõrva, Rakvere, Türi ja Käru). Oma tegevusega täidab PLMF veel üht olulist eesmärki – anda maarahvale võimalus kuulata ajatuid klassikalise muusika teoseid ning tutvustada Eesti professionaalseid interpreete.

Suvel 2005 sündis „Tallinna Kammermuusika Festival“ ning talvel 2006 „Tallinna Talvefestival“.

Eraisikute ja firmade toetusel antakse igal aastal välja kolm PLMF-i preemiat. Heategevuskampaania raames „Tõsta pilk ja ava süda“ toetati puuetega laste päevakeskust Käo. Sellega alustas PLMF 2006. a ka teiste sotsiaalabi vajavate gruppide märkamist.

PLMF-i projekte toetavad järjepidevalt Eesti Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linnavalitsus, Olümpic Casino Eesti AS, Sandmani Grupi AS, AS Pühajärve Puhkekodu, AS NCC Ehitus, AS Cramo, trükikoda QP, ajaleht Postimees, Eesti Raadio ja Televisioon, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Teaduste Akadeemia, kõik kontserdite paigad ja paljud auväärsed eraisikud.

Lisaks on PLMF korraldanud mitmeid eksklusiivseid kontserte prestiižikates Tallinna saalides ja väljaspool pealinna, meistrikursusi eesti andekamatele muusikutele ning alustatud on väliskoostööd Tshehhi, Valgevene, Taani ja Saksamaaga.

Kui küsisin Pille Lillelt tema tulevikuunistuste kohta, siis vastas ta järgnevalt: „Unistusi on mul väga palju. Hetkel kirjutan projekti, et luua Tallinna Akadeemilist keskust, mis tagaks eluaegse täiendõppe võimaluse paljudele oma ala spetsialistidele. Keskust on vaja nii eesti kultuuri kui eesti vaimu alalhoidmiseks ja edasiarendamiseks. Põhisuund on täiendõppel peale akadeemilise hariduse omandamist. Keskuses on võimalik omandada teadmisi kunsti, muusika, filosoofia, teoloogia, majanduse ja poliitika erialal. Inimestele luuakse tingimused süvendatult uurida ja täiendada endale huvipakkuvaid valdkondi oma ala väljapaistvate spetsialistide juhendamisel. Keskus kavatseb toetada neid inimesi ja nähtusi, mis aitavad meie kultuuri ja maailmanägemust edasi arendada.“

Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et Pille Lille haare on aukartustäratav, tema ideed sütitavad ja igale eesi kultuuri ja vaimu hoidjale mõistetavad. Jääb üle soovida vaid häid ja õnnistatud kordaminekuid nii Pille Lillele kui tema fondi tegevusele. PLMF-iga saab lähemalt tutvuda interneti aadressil www.plmf.ee

Kultuur

TRENDING